Otse põhisisu juurde

Oktoobris loetud

Nina LaCour "We are okay"
Mäletan, et sel asjal oli  päris originaalne idee, aga ümber jutustada enam ei oska. On see hea või halb, maitea. Üks tüdruk, keda vanaisa on kasvatanud, saab teada, et vanaisa on samal ajal veits omas maailmas ka elanud. Või midagi. 


Virginia Woolf "Oma tuba"
Essee loengute põhjal, mille Woolf pidas 1928. aastal Cambridge'i naisüliõpilastele. Loengute teema oli "Naised ilukirjanduses". Ta siis arutlebki selle sõnapaari tähenduse üle. Naised ilukirjanduses võivad olla ilukirjandusteoste (tollal peamiselt meeste poolt loodud) naistegelased või ka ilukirjanduse naissoost autorid. Mida on naisel vaja, et olla kirjanik? Ühes kohas ta ennustab, kuidas asjad 100 aasta pärast on. See on huvitav, sest praegu ongi 100 aasta pärast.


Jennifer E. Smith "Field notes on love"
Kaks võhivõõrast lähevad üheskoos pikale rongireisile. Kõlas nagu "Before sunrise". Muidugi polnud nagu "Before sunrise" ja ma ei uskunud eriti peategelaste vahelist keemiat, mistõttu ei elanud nende omavahelisele loole ka nii palju kaasa. Liiga läila polnud, selle eest pluss.


Cressida Cowell "Wizards of once"
Lastekas. Võlurid ja sõdalased ja hiiglased. Leidsin audioraamatu, kus David Tennant seda luges, muidu poleks huvitanud. Oligi lahe- vahepeal naersin lihtsalt nende häälte peale, mida ta tegi, sisu polnudki esmajärgus naljakas.


Alice Oseman "Radio silence"
Aled Last on tavaelus üsna tundmatu keskkoolipoiss, internetis aga kuulus tuhandete jälgijatega taskuhäälingu Radio silence autor. Tema üleaedne, hobikunstnik Frances on juhuslikult Radio silence'i suur fänn.
Alice Osemanil on mitu raamatut, kus kaks peategelast on omavahel sõbrad (ja lugejale öeldakse otse, et nii jääbki). Värskendav üleromantiseeritud meediamaailmas.


Stephen Chbosky "The perks of being a wallflower"
Keskkooli alustav Charlie kirjutab kirju tundmatule sõbrale. Lihtsalt et mis ta elus toimub ja kuidas ta sõbrad leidis ja mis suhted nendega on. Oma tädi Helenist kirjutab ka vahepeal.
Kusagil 10 aastat tagasi lugesin ka seda, siis ei jätnud eriti muljet, nüüd ilmselt süvenesin rohkem. Ma mõtlen, et sellest saab oma žanri klassika (või on juba?) Ühtlasi raamat ja film on vähemalt sama head. Suurte silmadega natuke naiivselt maailma uudistav Logan Lerman on perfectissimo. 


Brendan Slocumb "The violin conspiracy"
Mustanahaline (see on sisus oluline) viiulivirtuoos, kellelt varastatakse tema hinnaline Stradivarius. Raamat tutvustab järjest peategelast ümbritsevaid inimesi, et lugeja mõelda saaks, kellel võis varguseks motiiv olla. Mulle meeldis, et kuigi põhimõtteliselt oli see viiuli kadumislugu, oli ta rohkem nagu selle mehe elulugu. Lõpuks tuli välja ka, mis viiuliga sai. (Tavaliselt ma ei arva ära, kes varastas/tappis/tegi, siin isegi arvasin.)


Piret Raud "Verihurmade aed"
Kolm peategelast on kõik seotud ajakirjaga Emme (sisult midagi Pere ja Kodu taolist). Renate on Emme peatoimetaja, Joonatan fotograaf ja Ella satub juhtumisi Emme ühe numbri kaanestaariks. Minu jaoks polnud eriti oluline, mis siin juhtus, polnudki vist mõeldud juhtumise raamatuna. Pigem oli niisama huvitav, kuidas nendest tegelastest räägiti. Millised nad olid ja mis neil elus ette oli tulnud. Huvitavad ja hästi loodud karakterid tähendab. 


Holly Bourne "Pretending"
Maksab silmas pidada, et selle autori raamatud ajavad lugeja (mõnevõrra) endast välja. Ei ole nunnu ega naljakas, valus ja vihane on. Peategelasega on juhtunud halbu asju, mille juhtumises ta ise süüdi pole. Lõpuks ta leiab teeotsa, kuidas ehk vähem vihaseks saada. Ülirealistlik, vahepeal kaldub ehk lugejale feminismi õpetama (nagu ütles keegi arvustaja Goodreadsis), aga samas on mitmeid ideid, mida silmas pidades inimesed ehk saaksid kenamad inimesed olla.


Alex Brown "Postkaart Itaaliast"
Maiviitsi.

Sergi Žadan "Depeche Mode"
Põhiliselt 3 (aga taustal rohkem) noormeest 1993. aasta Harkivis. Goodreadsis keegi arvustaja ütles, et nagu oleks lugema hakates rongi peale hüpanud ja enne maha ei saanud, kui raamat läbi oli. Nõus põhimõtteliselt. Noh, ja vahepeal naerad. 


Catana Chetwynd "In love & pajamas" & "Snug"
Koomiksiraamatud, niukesed nunnud. Päris palju ka sotsiaalmeedias levinud ja nähtud. Olukorrad, muidugi, paljud tuttavad.


Debbie Tung "Quiet girl in a noisy world"
Eks ma teadsin, et selliseid inimesi on veel. Seda huvitavam lugeda/vaadata. Koomiksid.


Lucy Maud Montgomery "Anne of Green Gables"
Päris kuulus (laste?)raamat Anne'ist, kes satub elama Kuningas Edwardi saarele (Kanadas). Niuke lihtne ja armas. Anne on elava fantaasiaga emotsionaalne ja spontaanne tüdruk. "Roheliste viilkatuste Anne" on ilmselt kuulsaim, aga tegelikult on ses sarjas on kokku 9 raamatut, jälgitakse päris pikalt Anne'i elu.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...