Otse põhisisu juurde

Kuningate pulmaleelotus #3 - Muu pudi-padi

Niisiis, igasugused muud vidinad ja asjakesed, mida kuninglikes pulmades nähtud. Mõned inimesed ka, keda nähtud on.

Mida peas on kantud
Pulmaeelselt ürituselt tegelikult.
Aga nutikas.

Image result for charlene wedding head piece
Kaunis krõnks. Ja pigem ebatavalises
kohas ma ütleks.

Image result for duchess of cornwall wedding head piece
Mõnusad viljapead.

Image result for princess margaretha sweden wedding crown
See on Rootsi kuninga õde Margaretha, kes kannab pulmakrooni.
Lugesin kusagilt, et need olid Rootsis kunagi üsna tavalised
kiriklike laulatuste puhul. See kroon pärineb ka sellest kirikust, kus
laulatus toimus. Aasta oli 1964.

Mida kõrvas on kantud

Image result for madeleine wedding earrings
Ülisuuured. Ja kuna nemad mingeid võltskive
ei kanna, siis need on jumalast rasked ju.
(Õhtu lõpuks ulatusid pruudi kõrvad õlgadeni vms)
Image result for mary denmark wedding earrings
Veel ühed ülisuured rõngikud.

Ja veel ühed. (Jälle pulmaeelselt
peolt mitte pulmast.)


Mida käes on kantud

Image result for princess lilian wedding bouquet
Need on maikellukesed detsembris toimunud
pulmas! (Rootsi Lilian 1976)
Image result for mette-marit wedding bouquet
Vaat selline matšalka moodi leiutis ka.
(Norra Mette-Marit 2001)
Image result for bourbon parma wedding bouquet
See on Bourbon Parma Maria Carolina.
Ma eriti ei tea, kes ta on, aga see helelilla värv.
Düdüdüdüdüü.
Related image
Ootamatult julged värvid. (Rootsi Sofia 2015)
Image result for stephanie luxembourg wedding bouquet
Mulle suuresti tundus, et orhideed kasvavad ainult
potis. Kimpudes võivad ka kasvada.
(Luksemburgi Stephanie 2012)

Mida kaasas on kantud
Image result for princess mabel wedding dress
Vaat näiteks sellist asja on kleidi küljes kantud.
(Mabel Hollandist)

Image result for mary denmark wedding dress
Legend räägib, et selle kleidikese sisse
õmmeldi pruudi ema
abielusõrmus. (Mary Taanist)

Mida seljas on kantud
Image result for beatrice eugenie 2011 wedding
Ma ei saa midagi teha, et need 2 daami (printsessid
Beatrice ja Eugenie oma nõo prints Williami pulmas)
näevad minu jaoks välja nagu Tuhkatriinu kadedad
kaksikõed. 

Keda veel on nähtud
Pulmades on nimelt aeg-ajalt nähtud ka peigmehi.

Image result for prince joachim wedding uniform
Näiteks Taani prints Joachim. Milline müts, kas pole?
Ja valgeid nahkkindaid ka iga päev ei näe.
Image result for prince frederik wedding uniform
Viimase vanem vend. Kah lõbus müts.
Ja muidugi need õlakud. 

Image result for prince amedeo wedding
Veel üks punapõskne peig. Belgiast.
Pildil koos ema mitte pruudiga.
(Ema on muide sama proua, kes kleitide
posituses selles suurte varrukatega 80ndate
kleidis oli.)

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...