Otse põhisisu juurde

Kuningate pulmaleelotus - #1

Näe, mõtlesin Eurovisioonist kirjutada, aga kuna seal olid sel aastal jube igavad laulud, siis tuli hoopis meelde, et sel nädalal on suured kuninglikud pulmad ju. Teen hoopis sel puhul mõneosalise kuningate teemalise leelotuse siin.

Esimene osa vaatab lähiajaloos kuninglikesse peredesse abiellunud isikuid, kes on tol hetkel tekitanud vähe suuremat lainetust kui ah, las abiellub siis, suva. 

Grace Kelly
Tuhkatriinukas. Maailma ilusaim naine ja tunnustatud näitleja (ja misiganes tiitlid veel) abiellus päriselu printsiga (meie keeles küll vürstiga). Aasta siis oli 1956.

Image result for grace kelly

Antony Armstrong-Jones
Eks siin vaadati et misasja, mingi suvaline fotograaf abiellub nüüd Elizabeth II õe Margaretiga. Aga näe, nii läks. Aasta oli 1960. Peamiselt panin ta siia hoopis sellepärast, et teleseriaali "The Crown" 2.hooajas kehastavad minu valvenäitleja Matthew Goode ja Vanessa Kirby erakordselt võluvalt ja haaravalt nimelt Antony Armstrong-Jonesi ja printsess Margareti.

Image result for Antony Armstrong-Jones

Claus
Hollandi ekskuninganna Beatrixi abikaasa oli rahvuselt sakslane. 1960ndatel sakslasega abiellumine oli hollandlaste jaoks suht punane rätik härjale (II maailmasõda oli veel piisavalt lähedal). Claus oli näiteks Hitlerjugendisse kuulunud nooruses (mina ütleks küll, et kas sa oled milleski süüdi, kui sinu sünniaasta juhtus olema selline, et sind kohustuslikus korras sinna võeti). Pulmi ära ei keelatud, aga pulmapäeval oli rohkem kui üks hollandlane protestiplakatiga tänaval.

Image result for claus of netherlands

Sonja
Olid 1960.aastad ja tollane Norra kroonprints Harald leidis endale täiesti tavalise norra tüdruku Sonja Haraldseni. Parlament ajas võimalikule abielule sõrad vastu, sest tollal oli troonipärija abiellumine inimesega tänavalt ennekuulmatu. Harald ajas omakorda sõrad vastu ja ütles et tehke teie, mis teie teete, mina võtan Sonja ära. Võttiski, ja on oma Sonjaga juba pea 30 aastat Norra kuningas. Ühtlasi pärandas romantilise kindlameelsuse oma pojale (loe edasi altpoolt).

Image result for sonja haraldsen

Mathilde 
Mathilde pole ise kuidagi skandaalne, täiesti kõrgelt sündinud daam. Huvitav oli hoopis see, et kui tema kihlus Belgia (tollase) kroonprintsiga teatavaks tehti, arvas meedia, et tegemist peab olema perekonna poolt korraldatud abieluga. Kuidas muidu on võimalik, et kroonprints kohtus juba tükk aega mingi naisega ja ükski ajaleht sellest haisu ninna ei saanud. See on minu lemmiklugusid, sest jätab naiivse võimaluse uskuda saladuste võimalikusesse.

Related image

Mette-Marit
Norra kroonprints Haakon pani silma peale Mette-Maritile, kes lisaks ennekuulmatule üksikemaks olemise asjaolule oli noorpõlves üsna tormilist elu elanud (näiteks kergete narkoteemade näol). Kui abiellumist lubada ei tahetud, pani Haakon jala maha ja ütles, et tehke teie, mis teie teete, mina võtan Mette-Mariti ära. Võttiski. Ja jäi endiselt kroonprintsi staatusesse.

Related image

Mabel
Temaga abiellunud Hollandi prints suisa kaotaski naisevaliku tõttu oma koha troonipärimisjärjekorras. Mabelit ei peetud sobivaks kaasakandidaadiks kunagiste seoste tõttu mingi Hollandi kuulsa narkoparuniga.

Related image

Sofia 
Abiellus 2015.aastal Rootsi prints Carl Philipiga (kes Postimehe andmetel on muide Rootsi troonipärija :D). Kuna oli oma eelnevas elus tegelenud muuhulgas modellindusega, kus ta alati just eriti riides polnud, vaadati, kas sihuke ikka kõlbab printsessiks. Mingis Rootsi tõsieluseriaalis osales ka kunagi. Aga eks ole kuninglikud perekonnadki tänapäeval pigem tõsieluseriaal kui suured valitsejad.

Related image

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...