Otse põhisisu juurde

Jonas ja armastus

Ei saa salata, olen endaga suhteliselt rahul. Lõpetasin nimelt nädalavahetusel oma esimese rootsikeelse raamatu. See polnud küll "Lohetätoveeringuga tüdruk" ega mõni muu säärane uhke teos (mida on eesti keeleski väljakutse lugeda), aga täitsa raamatu välimusega ja üle 100 leheküljega raamat siiski, mitte ainult piltidest koosnev lastekas.


Lugu rääkis 6-aastasest Jonasest, kes leidis endale sõbra Susanne ja nuttis pidevalt, kui Susanne kellegi teisega mängis või kui isa teda narris, et tal pruut on. Sihuke emopoiss ühesõnaga. Aga mis sisust ikka, mulle pigem meeldis, et ma suutsin seda täitsa lugeda. Muidugi pidin päris paljusid sõnu eraldi ära tõlkima, aga milleks siis sõnaraamatud on, onju. 


Juba vaatasin valmis, et linnaraamatukogus (kus rootsikeelsete raamatute riiul asub soome- ja taanikeelsetega võrreldes ülimalt loogilises kohas) on veel mõned rootsikeelsed lastekad olemas, võiks ka nendega rammu katsuda. 

Sellega muide meenub, et kunagi vene keele õpetaja ütles, et kui lihtsat vene keelt tahad lugeda, ära lasteraamatut võta. Et lasteraamatute vene keel olla tihti päris raske. Selles mõttes oleks ilmselt misiganes keeles kasulik naistekaid proovida, kui lihtsat teksti tahta. 

Ja veel üks asi, mis on keeleõppeks minu meelest hea mõte (mida Rootsis vähemalt kunagi ka rakendati). On telekas näiteks mingi rootsikeelne seriaal onju. Sina saad sinna alla panna rootsikeelsed subtiitrid, aga need pole mitte kogu aeg sõna-sõnalt samad laused, mida rääkijad räägivad, vaid lause mõte on kirja pandud lihtsama ja lühema lausena, et keeleõppija suurema tõenäosusega aru saaks. (Ühtlasi mulle tundub, et päris lahe võiks olla see inimene, kes selliseid subtiitreid koostab. Asjade selgelt, lihtsalt ja lühidalt ütlemine on keeruline.) 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Seriaalid 2019

Mingi kusagil 5 seriaali on siin, mida veel juurde tehakse. Tore. 
18. Clique Vaatasin, sest filmitud oli Edinburghis. Kaks hooaega olid mõlemad suht sünged. Palju tegelasi olid üliõpilased, aga polnud üldse lõbus ülikooliseriaal. Märksa tumedamad teemad.
17. Ordeal by innocence Agatha Christie' loo põhjal tehtud mitme tuntud näitlejaga miniseriaal. Otse igav polnud, aga küüsi närima ka ei pannud.
16. The Beautiful Lie Tänapäeva toodud Anna Karenina. Idee mõttes huvitav - oli põnev mõelda, milline Karenina aja asi millele tänapäeval vastaks (nt kui esialgne Anna tõugati seltskonna poolt ära, siis selle seriaali Anna sai meedialt nuuti jms). Samas mõni näitleja oli nagu halb.
15. Women in love D.H. Lawrence'i kahe raamatu põhjal. Täitsa naljakas vaadata. Kui raamatust lugedes ei tundu imelik, et inimesed vahepeal diipe monolooge peavad ega räägi üldse nagu tavalised inimesed, siis kusagil seriaalis reaalselt seda kuulda on harjumatu. (Ei võrdu halb.)
14. Breathless 1960ndad Londoni…