Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #7 Rumeenia Maria

Rumeenia kuninganna Maria (1875-1938)


Marie Alexandra Victoria sündis 1875.aastal Suurbritannias. Tema isa oli prints Alfred (ja vanaema  kuniganna Victoria), ema oli nime poolest Maria, Vene tsaar Aleksander II tütar. Nii et jälle üks tütarlaps, kelle kõik vanavanemad olid monarhid.

Marial oli 1 vend ja 3 õde, tema ise oli vanuselt teine laps. Maria hüüdnimi peres oli Missy, õdedel Ducky, Sandra ja Baby Bee. Vend Alfrediga läks halvasti- suri 25-aastasena juba (lasi end maha). Isa Alfred oli sõjaväelise tegevuse tõttu tihti kodust ära ja lapsed olid põhiliselt ema kasvatada. Lapsed olid samas ikkagi anglikaani usku ristitud ja polnud ema järgi õigeusklikud (ema Maria sellega muidugi rahul polnud).

Kui Maria oli 11-aastane, kolis pere isa töökohustuste tõttu Maltale. Seal oldud aega on Maria meenutanud oma elu kõige õnnelikumana. Muuhulgas kinkis ema talle valge hobuse, kellega ta igapäevaselt ratsutamas käis, Maltal tabas teda ka esimene armastus- üks isa laevakaptenitest. Lapsed suhtlesid tollal lähedalt ka oma nõo tulevase kuninga George V-ga.

Noor Maria.
1889.aastal kolis pere Saksamaale Coburgi. Siin pandi varasemast rohkem rõhku laste kultuurilisele harimisele (muusikale, kunstile, teatrile). Pereema korraldas ka talvepidusid, kus lapsed said uisutada ja jäähokit mängida.

Kui Maria abiellumisikka jõudis, oli üheks võimalikuks kosilaseks seesama mainitud George V (tollal lihtsalt prints George). Kosjad jäid katki, sest paari emad polnud asjaga pärid. Maria emale ei meeldinud muuhulgas see, et George ja Maria olid nõod ja nõbudevaheline abiellumine polnud õigeusus soositud (can't say I disagree).

Mariale leiti meheks Rumeenia kroonprints Ferdinand. (Maria vanaemale kuninganna Victoriale see variant küll väga ei istunud, sest Rumeenia poliitiline olukord oli juba pigem ebastabiiline.) Pulmad toimusid 1893.aastal Saksamaal, arvutus näitab, et Maria oli siis 17-aastane. Pulmatseremooniaid peeti kolm: ilmalik, anglikaani ja katolik (Ferdinandi usk).

Abielus olid Maria ja Ferdinandi esimesed aastad pigem keerulised, aga hiljem said neist head sõbrad. Paaril sündis 6 last- 3 poega ja 3 tütart. Vanimast pojast sai järgmine Rumeenia kuningas Carol, tütred Elisabeth ja Marie said abielu kaudu vastavalt Kreeka ja Jugoslaavia kuningannaks. (Seetõttu kutsuti Mariat Balkani ämmaks.)

Maria noorim tütar Ileana, Rumeenias väga populaarne.
Abiellus Austriasse. Vanaduspõlves asutas USAs
Põhja-Ameerika esimese ingliskeelse õigeusu kloostri
ja oli elu lõpuni nunn.
Rumeenia inimeste poolt võeti Maria hästi vastu, aga tema ise ei suutnud sealolekuga hästi harjuda. Elukoha ruumid olid tema meelest sakslaslikult raskepärased, tema iseloom ja käitumine tekitasid õukonnas küsimusi ja konflikte. Ja nii edasi.

Sellega seoses (või mitte?) oli Marial aegade jooksul mitmeid lähedasi meessoost sõpru (mõni nimetaks neid armukesteks), nende hulgas näiteks Waldorf Astor. Mõned kuulujututajad arvasid, et mõni Maria lastest polnudki Ferdinandi oma.

1914. aastal sai Ferdinand Rumeenia kuningaks ja Maria seega kuningannaks. Põhiküsimuseks sai see, kes Rumeenia peaks maailmasõtta astuma või mitte. Maria arvas, et peaks Antanti riikidega liituma ja andis sellest mõttest ka abikaasale valjuhäälselt märku. (Üldse oli ta päris jõuline kuju, kui parajasti tahtis olla.) Rumeenia astuski sõtta. Maria igapäevaseks tegevuseks sai nüüd Rumeenia Punase Risti toetamine ja õena töötamine.

Kuningapaari kroonimine toimus alles 1922.aastal. Ferdinand kroonis ennast kõigepealt ise ja siis oma naise.
Maria oma kroonimisehteis.
Kroon on tehtud Transilvaania kullast.
Kroonimispidustused olid sama uhked kui see kroon.
(Huvitav, kas ta peal on raske?)
1926.aastal astus Maria õigeusku, öeldes ise põhjenduseks soovi oma rahvale lähemal olla. 1927.aastal suri kuningas Ferdinand ja kuningaks sai Maria pojapoeg Mihai (ühtlasi viimane Rumeenia kuningas, sünd. 1921). Marie suri 1938.aastal.

Eesti keeles on ilmunud Maria autobiograafia "Ühe kuninganna elu".

Kes on luulesõber, leiab kuninganna Maria ka ühest Dorothy Parkeri luuletusest:
Oh, life is a glorious cycle of song,
A medley of extemporanea;
And love is a thing that can never go wrong;
And I am Marie of Roumania.
Lõpetuseks väike valik sellest, mida internet kuninganna Maria kohta pakkus. Olen mina ka igasuguseid guugeldanud, aga sihukest saaki pole veel olnud. Peale vajutades saab lähemalt vaadata. Ekstravagantne on vist see sõna.





Wiki

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...