Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930)

Kuninganna ja tema puudel.
Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar).

1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf.

Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus).

Victoria ja Gustav 1890.aastal.
Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.)

Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai.

Kuninganna oli kunstivaldkonnas andekas- ta tegeles fotograafia, maalimise ja skulptuuriga, aga oli ka kõva klaverimängija.

Victoria oli üsna nõrga tervisega ja pidi seetõttu tihti talved mõnes Rootsist soojema kliimaga kohas mööda saatma. Sellise ravi määras talle õukonnaarst Axel Munthe, kes ka ise peamiselt Itaalias resideerus. Victoriaga olid nad sõbrad (mõni muidugi arvab et enamgi veel). Mõni arvab ka, et see Munthe polnud kuigi kena inimene.

Perepilt. Peamiselt on see siin kübarate, vuntside ja
selle taustal oleva aatomi moodi asjanduse pärast.
Victoria oli õukonnas põhifiguur, kes asju kontrollis. Vähe sellest, tal oli päris korralik kontroll ka oma abikaasa üle- sedakaudu sai poliitikat mõjutada. Samuti püüdis ta oma poliitilisi huve teostada läbi nõo Saksa keiser Wilhelm II. I maailmasõja ajal oli Victoria tegevus üsna ilmselt Saksamaad pooldav- seoses sellega kaotas ta sõjajärgselt Rootsis igasuguse poliitilise mõjuvõimu.

Vaadetelt oli Victoria konservatiiv, näiteks Rootsi-Norra uniooni lõppemine oli talle väga vastukarva. Ka oma käitumises järgis ta kindlaid reegleid ja ootas seda ka teistelt- kui mõni valvur näiteks unustas teda kombekohaselt tervitada, sai kohe karistuse kaela. Samas tegeles kuninganna ka heategevusega nagu kuningannad ikka.

Mida vanemaks ta sai, seda halvemaks läks tervis ja aina rohkem hakkas Victoria Itaalias elama. Viimast korda käis ta Rootsis 1928.aastal Gustav V sünnipäeva ajal.

Praegusele Rootsi kuningale on see Victoria vanavanaema. Tulevikus peaks Rootsi saama taas ühe Victoria-nimelise kuninganna. Temast rääkides on põhjust veel mainida ka kunagist kuninganna Victoriat.

Tema sai 1881.aastal oma vanematelt pulmakingiks ühe tiaara. Hiljem pärandas ta selle tulevastele põlvedele sooviga, et seda põhiliselt kroonprintsessid kannaksid. Tänapäeval on seesama Badeni narmastiaara kroonprintsess Victoria üks signatuurehteid - põhiline jupstükk, mida tema peas näha on.

Neid harke (või narmaid, kui soovite)
peaks olema 47.
Rootsi monarhia tulevik võib lausa helge olla- hiljuti lugesin kusagilt, et kroonprintsess on ülekaalukalt kuningapere populaarseim liige. Peale teda on tükk tühja maad ja siis tulevad tema isa ja tema abikaasa. Ma ei tea küll, kuidas see hetkel teemasse puutus. Vist niimoodi, et see oli pika postitusteseeria viimane postitus ja siin võib muud juttu ajada küll.