Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #11 Rootsi Victoria

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930)

Kuninganna ja tema puudel.
Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar).

1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf.

Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus).

Victoria ja Gustav 1890.aastal.
Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.)

Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai.

Kuninganna oli kunstivaldkonnas andekas- ta tegeles fotograafia, maalimise ja skulptuuriga, aga oli ka kõva klaverimängija.

Victoria oli üsna nõrga tervisega ja pidi seetõttu tihti talved mõnes Rootsist soojema kliimaga kohas mööda saatma. Sellise ravi määras talle õukonnaarst Axel Munthe, kes ka ise peamiselt Itaalias resideerus. Victoriaga olid nad sõbrad (mõni muidugi arvab et enamgi veel). Mõni arvab ka, et see Munthe polnud kuigi kena inimene.

Perepilt. Peamiselt on see siin kübarate, vuntside ja
selle taustal oleva aatomi moodi asjanduse pärast.
Victoria oli õukonnas põhifiguur, kes asju kontrollis. Vähe sellest, tal oli päris korralik kontroll ka oma abikaasa üle- sedakaudu sai poliitikat mõjutada. Samuti püüdis ta oma poliitilisi huve teostada läbi nõo Saksa keiser Wilhelm II. I maailmasõja ajal oli Victoria tegevus üsna ilmselt Saksamaad pooldav- seoses sellega kaotas ta sõjajärgselt Rootsis igasuguse poliitilise mõjuvõimu.

Vaadetelt oli Victoria konservatiiv, näiteks Rootsi-Norra uniooni lõppemine oli talle väga vastukarva. Ka oma käitumises järgis ta kindlaid reegleid ja ootas seda ka teistelt- kui mõni valvur näiteks unustas teda kombekohaselt tervitada, sai kohe karistuse kaela. Samas tegeles kuninganna ka heategevusega nagu kuningannad ikka.

Mida vanemaks ta sai, seda halvemaks läks tervis ja aina rohkem hakkas Victoria Itaalias elama. Viimast korda käis ta Rootsis 1928.aastal Gustav V sünnipäeva ajal.

Praegusele Rootsi kuningale on see Victoria vanavanaema. Tulevikus peaks Rootsi saama taas ühe Victoria-nimelise kuninganna. Temast rääkides on põhjust veel mainida ka kunagist kuninganna Victoriat.

Tema sai 1881.aastal oma vanematelt pulmakingiks ühe tiaara. Hiljem pärandas ta selle tulevastele põlvedele sooviga, et seda põhiliselt kroonprintsessid kannaksid. Tänapäeval on seesama Badeni narmastiaara kroonprintsess Victoria üks signatuurehteid - põhiline jupstükk, mida tema peas näha on.

Neid harke (või narmaid, kui soovite)
peaks olema 47.
Rootsi monarhia tulevik võib lausa helge olla- hiljuti lugesin kusagilt, et kroonprintsess on ülekaalukalt kuningapere populaarseim liige. Peale teda on tükk tühja maad ja siis tulevad tema isa ja tema abikaasa. Ma ei tea küll, kuidas see hetkel teemasse puutus. Vist niimoodi, et see oli pika postitusteseeria viimane postitus ja siin võib muud juttu ajada küll.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...