Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #10 Hispaania Victoria Eugenie

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969)


Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa).

Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on.

Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga
Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas.
Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga
(isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis.
Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William.
1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XIII-le hakkas noor Ena meeldima. Saatis talle pärast Hispaaniast postkaardikesi ja puha. Alfonso emale poja sümpaatia ei meeldinud- Ena polnud Habsburgide suguvõsast, nagu talle oleks meeldinud, ühtlasi polnud Ena katoliiklane ja oli potentsiaalselt hemofiilia edasikandja.

Ena ja Alfonso. Tšekka kuninga pilku ;)
 Alfonso siiski sai oma tahtmise ja abiellus Enaga 1906.aastal. Selleks oli Ena eelnevalt katoliku usku astunud. Pulmapäev muutus natuke eluohtlikuks, kui üks mässaja pruutpaari kaariku suunas pommi heitis. Noorpaar viga ei saanud, aga rünnakus oli teisi hukkunuid. 

Alfonsol ja Enal sündis 7 last, 2 poega pärisid emalt ka hemofiilia. Väidetavalt ei andnud Alfonso seda Enale kunagi andeks ja peale laste sündi läks nende abielu üldse allamäge - Alfonsol olid armukesed ja Ena pühendas ennast heategevusele, märksõnadeks (nagu kuningannade puhul ikka) olid vaesed, lapsed ja meditsiin. Ka see kuninganna sai oma tegevuse eest paavstilt Kuldse Roosi, mida kusagil eelmises postituses mainisin.

Ena lastega. Peaasjalikult
on pilt siin tüdrukute soengute pärast.
Peale oma laste oli Enal ka kuulsaid ristilapsi, näiteks praegune Monaco vürst Albert ja hiljuti surnud endine Belgia kuninganna Fabiola.

1931.aastal läks kuninglik pere eksiili, sest Hispaanias kuulutati välja vabariik. Algul elasid Ena ja Alfonso koos, hiljem läks Ena üksi Suurbritanniasse ja sealt Šveitsi. 1938.aastal käis ta Roomas pojapoeg Juan Carlose ristimisel ja 1968.aastal külastas viimast korda Hispaaniat pojapojapoja Felipe ristimisesega seoses. (Juan Carlos oli Hispaania kuningas alates monarhia taastamisest 1971 kuni 2014 ja Felipe on praegune kuningas.)

Väike Felipe vanavanavanaema süles.
Kuninganna Victoria Eugenia suri 1969.aastal Lausanne'is. 1985.aastal maeti ta ümber Hispaaniasse.

Victoria Eugenia nimeline teater San Sebastianis
Kuninganna Victoria nimeline sild Madridis.
Taamal paistab hiiglauhke Almudena katedraal.
Seekord ka natuke blingi siia lõppu. Kuninganna Enaga seostub Hispaania kuningapere ilmselt uhkeim tiaara, nimeks on tal lühidalt Fleur de Lys. Selle sai Ena Alfonsolt pulmakingiks. Tegemist on nii uhke tükiga, et seda kannab reeglina ainult kuninganna eriti tähtsate sündmuste puhul. Tiaaral näha olev korduv element on Bourbonide perekonna sümbol (Hispaania kuningapere on Bourbonide hulgast.)

Hispaania eelmine kuninganna Sofia
Fleur de Lys tiaaraga.
Teine uhke tükk, mis algselt kuninganna Victoria Eugeniale kuulus, pärineb 1920.aastast - Cartier' pärlite ja teemantidega tiaara. Ka seda nähakse reeglina kuninganna peas.

Hispaania kuninga õde Cristina
Cartier' tiaaraga.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...