Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #10 Hispaania Victoria Eugenie

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969)


Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa).

Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on.

Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga
Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas.
Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga
(isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis.
Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William.
1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XIII-le hakkas noor Ena meeldima. Saatis talle pärast Hispaaniast postkaardikesi ja puha. Alfonso emale poja sümpaatia ei meeldinud- Ena polnud Habsburgide suguvõsast, nagu talle oleks meeldinud, ühtlasi polnud Ena katoliiklane ja oli potentsiaalselt hemofiilia edasikandja.

Ena ja Alfonso. Tšekka kuninga pilku ;)
 Alfonso siiski sai oma tahtmise ja abiellus Enaga 1906.aastal. Selleks oli Ena eelnevalt katoliku usku astunud. Pulmapäev muutus natuke eluohtlikuks, kui üks mässaja pruutpaari kaariku suunas pommi heitis. Noorpaar viga ei saanud, aga rünnakus oli teisi hukkunuid. 

Alfonsol ja Enal sündis 7 last, 2 poega pärisid emalt ka hemofiilia. Väidetavalt ei andnud Alfonso seda Enale kunagi andeks ja peale laste sündi läks nende abielu üldse allamäge - Alfonsol olid armukesed ja Ena pühendas ennast heategevusele, märksõnadeks (nagu kuningannade puhul ikka) olid vaesed, lapsed ja meditsiin. Ka see kuninganna sai oma tegevuse eest paavstilt Kuldse Roosi, mida kusagil eelmises postituses mainisin.

Ena lastega. Peaasjalikult
on pilt siin tüdrukute soengute pärast.
Peale oma laste oli Enal ka kuulsaid ristilapsi, näiteks praegune Monaco vürst Albert ja hiljuti surnud endine Belgia kuninganna Fabiola.

1931.aastal läks kuninglik pere eksiili, sest Hispaanias kuulutati välja vabariik. Algul elasid Ena ja Alfonso koos, hiljem läks Ena üksi Suurbritanniasse ja sealt Šveitsi. 1938.aastal käis ta Roomas pojapoeg Juan Carlose ristimisel ja 1968.aastal külastas viimast korda Hispaaniat pojapojapoja Felipe ristimisesega seoses. (Juan Carlos oli Hispaania kuningas alates monarhia taastamisest 1971 kuni 2014 ja Felipe on praegune kuningas.)

Väike Felipe vanavanavanaema süles.
Kuninganna Victoria Eugenia suri 1969.aastal Lausanne'is. 1985.aastal maeti ta ümber Hispaaniasse.

Victoria Eugenia nimeline teater San Sebastianis
Kuninganna Victoria nimeline sild Madridis.
Taamal paistab hiiglauhke Almudena katedraal.
Seekord ka natuke blingi siia lõppu. Kuninganna Enaga seostub Hispaania kuningapere ilmselt uhkeim tiaara, nimeks on tal lühidalt Fleur de Lys. Selle sai Ena Alfonsolt pulmakingiks. Tegemist on nii uhke tükiga, et seda kannab reeglina ainult kuninganna eriti tähtsate sündmuste puhul. Tiaaral näha olev korduv element on Bourbonide perekonna sümbol (Hispaania kuningapere on Bourbonide hulgast.)

Hispaania eelmine kuninganna Sofia
Fleur de Lys tiaaraga.
Teine uhke tükk, mis algselt kuninganna Victoria Eugeniale kuulus, pärineb 1920.aastast - Cartier' pärlite ja teemantidega tiaara. Ka seda nähakse reeglina kuninganna peas.

Hispaania kuninga õde Cristina
Cartier' tiaaraga.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...