Otse põhisisu juurde

Lõputu kohvijoomine

Ehk on aeg üheks vanakooli postituseks taas küps.

Istusin mina nädalavahetusel ühes Tartu kohvikus (mitmed ütlevad, et kohvikuid on Tartus nii palju, et sellise suurusega linna kohta on neid kohe väga palju, aga see ei puutu hetkel üldse asjasse) ja vaatasin enda ümber ringi. Nägin mitmesuguseid inimesi.
  • Mees, kes luges lehte ja jõi kohvi - selline kuju võiks olla stammkunde. Isegi kui iga päev on erinev mees, kes lehte loeb ja kohvi joob, on tegelaskuju põhimõtteliselt sama.
  • Noor pere- lokkidega ema (tundus, et olid tehtud mitte päris lokid), prillidega isa ja huvitava näoga laps. Laps kõndis ümber laua ringi ja seletas midagi, ema ütles talle midagi vastu, isa istus. 
  • Kaks paari - antud söögikoha keskne laudkond (mis istekohta puutub). Tšikid olid pikkade mustaks värvitud juustega, noid mehi ma isegi ei mäleta enam. Vahepeal käis jutt igal juhul koristajatest, kes tolmuimejat ära ei tunne. 
  • Tülitsev? paar - Tütarlaps vaatas noormehe poole kissis silmadega ja sisistas midagi öelda, noormees vaatas talle vastu minu meelest suht muheda näoga ega öelnud suurt midagi. Siit ka küsimärk. Üksi ei saa tülis olla. Kui ainult tütarlaps noormehega tülis oli ja noormees temaga vastu tülis olla ei tahtnud, siis järelikult nad polnud tülitsev paar? Mulle muide tundus, et see noormehe niisama muhelemine oli päris edukas, sest kui nad ära läksid, tundusid suhted juba mõlemapoolselt sõbralikud. 
  • Värske paar - istusid muide samasse lauda, kust eelmine paar lahkus. Neid vaadates muhelesin mina ;) Noormees oli ikka suht kõrvuni sees ja vaatas tütarlast õrnal sädemetest põksuval pilgul. Tüdruk näppis kõrvarõngaid ja vaatas vahepeal kõrvale (kas lihtsalt selleks, et diip olla, või sellepärast, et pidev silmavaatamine ebamugavaks osutus). 
  • Sugulased - kaks kusagil keskealist naist (kes näo järgi öeldes võisid olla õed), üks täisealine neiu (minu kujutlustes ühe naise tütar) ja üks noormees (minu arvates neiu peigumees). Kõigepealt käis (pigem valjuhäälne) lõbus arutelu sel teemal, kas peaks autod kesklinna jätma ja mõned dringid tegema. Sellest ideest küll loobuti, kell oli ka kusagil 12 alles. Hiljem arutleti reisimise teemadel- neiu rääkis, et peaks raha koguma ja kuhugi minema, prouad rääkisid sellest, kus nad on käinud.
  • Pere 2 lapsega - 2 väikest last, ema ja isa. Tähelepanuväärne on see, et mehel ja naisel oli samasugune soeng (kusagil lõugadeni suhteliselt sirged juuksed). 
  • Tugevate geenidega isa ja tema pere - ema, isa ja 2 väikest last. Viimased olid täiesti isa suust välja kukkunud, eriti suurem laps. Ja selles pole midagi halba, sest see isa oli... *sa ei näe seda, aga ma kergitan kulme praegu* kobe tükk, noh.  
  • Tudenginoorus - vanakooli moodi tänapäeva tudeginoormees väljapaistvate prillide ja korbilindiga lõbustas kahte tüdrukut (sest tema tõesti oli põhiline, kes seal rääkis). Muuhulgas rääkis noormees huvitavast uuringust kohvijoomise ja suremuse kohta. Selgus, et inimesed, kes joovad kuni 6 tassi kohvi päevas, ei sure varem kui need, kes ei joo kohvi. (Huvitav, mis mõõduga need tassid kah arvestatud on.) 
  • Ema ja tütar - pidid olema, täpselt samasuguste silmade ja muude sarnasustega olid. Kas tõesti rääkisid nad poliitikast?
  • Tütarlaps nurgalauas - ei paistnud millegagi silma, sest oli üksi ja seetõttu ei rääkinud (ka omaette mitte). Pikad juuksed olid ilusad. 
  • Kaks naist teises nurgalauas - kõigepealt oli üks naine tükk aega üksi, siis tuli teine ka. Istusid vist minu suhtes kehvas kohas, sellepärast ei pannud neid väga tähele. 
Lõpetuseks märgin ära, et ma pole mingi jube igale poole nina toppija, vaid panen lihtsalt tähele ega oska kuulmist välja lülitada. 

Kommentaarid

  1. Ma pigem ka arvan, et too ikka ei olnud tülitsev paar. Neiu ilmselt õrritas noormeest või ütles asju, mis talle ei meeldi, aga ta teab, et need on asjad, millega ta peab leppima, kuna noormehele need asjad meeldivad. Näiteks: "Ma nägin küll, kuidas sa tolle ultraminiga brüneti sääri ülikooli juures vaatasid!" (mispeale kissitad silmi, sest sul on ju õigus, samas tead, et kutt on sinu mis sinu). Noormees ei oska siis muud tehagi kui muiata ... Tema muiges on justkui sõnum: "Poisid jäävad ju poisteks ..."

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...