Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938)


Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid. 

Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V.

Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel.

1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander.

Pulmapilt (peale vajutades läheb suuremaks). Pruut kummardab
kuninganna Victoria ees. Kuningannast paremal on Maudi vanemad.
Victoria selja taga olev habemik on Maudi vend tulevane George V.

Võimalik, et Victoria kõval istuv naine on peigmehe ema Louise
ja tema selja taga peigmehe isa Frederik.
Pruudi loor on muide kingitus vanaema Victorialt.
1905. aastal läks huvitavaks. Norra, mis oli seni olnud unioonis Rootsiga (seetõttu olid Rootsi kuningad ka Norra kuningad), otsustas, et hakkab omaette olema. Siis oli eraldi kuningat ka vaja ja see ettepanek tehti Maudi abikaasa Carlile. Väidetavalt oli valikus oma roll ka sellel, et Carli naine oli briti printsess. Carl võttis pakkumise vastu ja temast sai Norra kunigas nimega Haakon VII, tema Alexandrina sündinud poja Norra nimeks sai Olav. Kuningapaari kroonimine toimus 1906. aastal Trondheimi Nidarosi katedraalis.

Üüratu (ilus) Nidarosi katedraal,
maailma põhjapoolseim keskaegne katedraal.
Et uut kuningapaari võimalikult norrapärasena näidata, tehti neist esimestel valitsusaastatel mitmeid pildiseeriaid, kus nad norra rahvariietes olid või näiteks suusatasid (sest juba siis sündisid kõik norralased, suusad jalas). Südames jäi Maud siiski britiks, kes üritas ühildada Norras olemist ja britiks olemist, näiteks oli tal Norras oma inglise stiilis aed. Kodumaal käis ta ka tihti, sest põhjamaa talved olid tema jaoks liiga külmad. Samas sai ta aru, et tema poeg on Norra troonipärija ja tuleb kasvatada üles norralasena.

Kuningas ja kuninganna suuskadel aastal 1906.
Maud ei armastanud tähelepanu ega esinemisi ning oli avalikkuse ees pigem reserveeritud. Eraelus olla ta olnud tugev isiksus, hea huumorisoonega ka. Avalikkuse ees siiski tegutseda tuli ja Maud tegeles muidugi heategevusega nagu kõik kuningannad. Tema tegevuse põhiobjektideks olid lapsed ja loomad, ka naiste õiguste eest seisis. 

Viimaseid kordi, kui kuninganna Maudi avalikkuse ees nähti oli 1937. aastal Suurbritannias vennapoja George VI kroonimisel. (Siit lihtne tehe, et Maud oli Elizabeth II vanatädi.)

Kuninganna Maud (keskel) koos poja ja tolle naisega
George VI kroonimispidustustel.
Maud suri 1938. aastal Inglismaal. Ta oli praeguse Norra kuninga Harald V (sünd. 1937) vanaema. Maudi nime on Norra kuningaperes edaspidigi kasutatud- Harald V õe Astridi üks eesnimesid on Maud, samuti on see Harald V ühe lapselapse nimi.

Maud oli oma aja stiiliikoon, tema kleitidest on hiljem näitusi tehtud. Mõnigaid näiteid tema garderoobist vaata siit. Minul jääb tema nooruspõlve pilte vaadates ausalt öelda hing kinni, sest tema keskkoht on täiesti sipelgaks tõmmatud.

Maudi kaudu tulid Norrasse mitmed praegugi kasutatavad ehted. Kuulsaim neist on ehk pärlite ja teemantidega tiaara, mille Maud sai vanematelt pulmakingiks (vt ka postituse 1. pilti). 1995.aastal saatis Norra praegune kuninganna Sonja selle Londonisse hindamiseks ja parandamiseks, aga seal sattus kaunis tiaara röövlite saagiks. Nö kahjutasuks tegi juveeliäri kadunud tiaara asenduse, mis on Norra kuningapere liikmete poolt palju kasutust leidnud.
Kuninganna Sonja tiaara vana versiooniga
ja tema tütar Märtha Louise uuega.
Kuninganna Maudi nime kannab Norras üks magustoit, samuti on tema järgi nime saanud kuninganna Maudi maa ja mäed Antarktikas. Roald Amundsenil oli laev nimega Maud ja Kanadas asub Kuninganna Maudi laht. Noh ja nii edasi.

Info ikka wikist ja siit ja siit.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...