Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2009-2014

Kuuldavasti on Eesti Laulu konkurss muuhulgas ellu kutsutud selleks, et oleks üldse rohkem Eesti laule. Miks ma siis ei võiks teha ühe tabeli nendest lauludest, mis juba on olnud.

Laulud on aastatest 2009-2014. Selle aasta omi ei hakanud panema, need alles olid ja on veel meeles küll. Varasemaid lugusid on aga hea meelde tuletada. Neid laule ka ei pannud, mis on võitjateks tulnud.

20. Elmayonesa "Kes ei tantsi, on politsei" (7.koht 2011.aastal) - See laul pole minu lemmikuid ega midagi, aga see pealkiri on piisavalt lamp, et vähemalt tabelisse pääseda.

19. Rolf Junior - Freedom (8.koht 2009.aastal) - See laul on siin sellepärast, et on tõeline eurovisioonihümn.

18. Winny Puhh - Meiecundi mees üks Korsakov läks eile Lätti (3.koht 2013.aastal) - See on selline laul (ja selline bänd), mis mulle teoorias meeldib. Praktikas on ehk teisiti.

17. Grete Paia - Päästke noored hinged (2.koht 2013.aastal) - Raadiost kuulata pole viga.

16. Mimicry - Destination (poofinaali 6. 2012.aastal) - Piisavalt oma rea ajamine, et saada 16.koht.

15. Kõrsikud - Suuda öelda ei (4.koht 2013.aastal) - See oli vist Kõrsikute esimene tulemine. Armas kahtlemata.

14. Rolf Junior - Maagiline päev (3.koht 2010.aastal) - Ma päriselt ei oska seletada seda.

13. Miamee - Fearful hearts (poolfinalist 2014) - Mulle meeldib, hea ja rahulik. Kujutan mõnesid situatsioone meelde, kus see mulle veel rohkem meeldiks.

12. Köök ja Kaire Vilgats - Üürnik (9.koht 2009.aastal) -  Humoorikas dialoog.

11. Liisi Koikson & Söörömöö - Üle vee (5.koht 2013.aastal) - Mõned Liisi Koiksoni laulud on paremad, aga see on ka täitsa kena.

10. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (5.koht 2010.aastal) - Mahavokilik kena laul ja mulle täitsa meeldib. Ainult laulja mõjub natuke nagu iseenda paroodia. (Ma pole veel aru saanud, kas see on hea või halb.)

9. MID - Smile (7.koht 2011.aastal) - Lihtne ja lõbus, stiilsed poisid, ei jää hätta kaamera ees ega taga. Laulja kõlab natuke nagu Dave Gahan.

8. Ans Andur - Lapsed ja lennukid (poolfinaali 9. 2011.aastal) - See on selline laul, mida võiks laulda selline ansambel, kes oli näiteks Genialistide soojendusbänd kunagi. Aga kas Ans Andur mitte polnudki ühel korral Genekate soojendaja? Oli vist küll. Igal juhul see on vahva laul!

7.  Chalice & Maagiline Kuues - Nelikümmend (7.koht 2009.aastal) - Taustamuusika ajab natuke juhtmeks, sõnad on mõttekad nagu ikka. Lühidalt: ma muhelen, sellest piisab.

6. Lenna - Mina jään (2.koht 2012.aastal) - See laul oli mul isegi pülga peal ja puha. Olin unustanud, et see ka Eesti Laulul oli. See on vist hea märk. Selliseid ballaade on kah vaja.

5. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2.koht 2011.aastal) - Outloudzil on veel mitu laulu, mis mulle meeldivad, aga see oli esimene.

4. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.koht 2014.aastal) - Neil on ka veel mõned laulud, mis on päris lahedad tundunud. Ja bändi nimi mulle meeldib.

3. Tenfold Rabbit - Oblivion (3.koht 2012.aastal) - Meelolu (või on see õhustik?) meeldib mulle siin kõige rohkem.

2. Lenna - Rapunzel (2.koht 2010.aastal) - See võiks olla ka esimene. Ühtlasi on see üks Lenna parimaid laule.

1. Orelipoiss - Valss (3.koht 2011.aastal) - Ilusarmashea. Diip ka veel lisaks kõigele.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Lauren Weisberger "The singles game"

Kuivõrd viimased kaks nädalat käis Wimbledon ikka taustaks, mõtlesin ühel hetkel naljaviluks tehisarult küsida, milliseid tennisemaailmas toimuvaid romaane ta teab. Esimesena, nagu olingi arvanud, tuli TJR ja "Carrie Soto on tagasi" , kusagil järgmiste jorus ka "The singles game".  Peategelane Charlie (Charlotte) Silver on tennise maailma edetabelis kusagil 30 hulgas. Noh, niuke okei mängija. Siis saab Wimbledonis vigastada ja vigastuspausi ajal mõtleb, et peab mingi muutuse tegema, tahaks ikka suure slämmi turniiri võita ja edetabelis kõrgemale tõusta. Teebki muudatuse. Suurem osa raamatu tegevusest on 2016. aastal, kui Charlie vigastusest paranenuna taas võistleb. Lugu rullub lahti rohkem telgitagustes kui tenniseväljakutel, rohkem uhketel (ja muidu) üritustel kui kurnavatel treeningutel. Autori teadlik valik ilmselt, sest tunneb end glamuuri ja firmamärkide maailmas mugavamalt. Aga hoolimata sellest, et autor on endale kindlama pinna jalge alla valinud, peab ütle...