Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu I poolfinaal

Nagu (heaks) tavaks saanud, riputan siia oma tähelepanekud, mis said tehtud Eesti Laulu I poolfinaali jälgides. Panen laulud oma tagasihoidliku edetabeli järjestuses (mitte esinemisjärjekorras).

10. Bluestocking - Kordumatu
Kahtlemata omanäolisem kui lihtsalt valges kleidis tüdruk üksi keset lava. Aga wtf...seda on küll natuke piinlik vaadata -kuulata, võiks juba ära lõppeda. Teisest küljest võib muidugi väita, et see on just nii jabur kui Eurovisioon ise. Üks säutsuja ütleb, et bändinimi on lahe- olen nõus!

9. Elisa Kolk - Superlove
Ahaa, see on see laul, mida on suurel Eurovisioonil kusagil 50% kõigist osalejatest- tüdruk laulab tossusel laval kaunist laulu. Ilmselt on see midagi Getteri ja Birgiti väikestele fännidele (ja ärgem alahinnakem nende võimu). Minu jaoks liiga imal poplugu, natuke meeldejääv küll. Kõige rohkem meeldivad taustalauljad.

8. Airi Vipulkumar Kansar - Saatuse laul
Respekt selle eest, et nii kaua kui mina mäletan, ajab ta aina vääramatult oma kantririda, aga paraku pole see ikka veel üldse minu teetass. Meeldib see, et laval on ka natuke vanemaid inimesi, pole mingid mimmid ja jou-jou mehed kõik. Ja kitarrimees on nagu Üllar Saaremäe. Kõige rohkem meeldib see, et siin laulus on tossu asemel seebimullid.

7. The Blurry Lane - Exceptional
Noor poiss saksofoniga, why not? Laulja on nagu Maia Vahtramäe Siiri Sisaskina ja klahvimängija nagu Getter Jaani. Kas laulja on närvis või mispärast tal hääl natuke imelik on? Midagi häirivat siiski pole, ainult see laul pole kuigi meeldejääv.

6. Liis Lemsalu ja Egert Milder - Hold on
Selle mehe laulmine mulle ei istu ja Liisi vaatamine tekitab endiselt mingit ebamugavustunnet. Samas selle mehe laulmisstiil meenutab kedagi. Kuigi meeldejääv lugu ei ole. Mõni eelmise aasta lugu Liisilt on rohkem meeldinud. Aga Liisil on juuksed vanakooli tutis, nukid selle peale.
Ääremärkus: Huvitav, olen kirjutanud et pole meeldejääv laul. Praegu tuleb meelde küll, kui põhirida ümiseda oleks vaja.

5. Miina - Kohvitassi lugu
Punane on kleidile hea värv, ilus kleit kah. Laulu võiks ju kah raadiost kuulata. Miina kontserdil väga olla ei viitsiks, aga kui ta kusagil kohvitassi taustaks mängiks siis miks mitte. Lõpp on juba alguses. Ja ise nad ütlesid enne loo algust, et neil on positiivne lugu. Laulu pealkiri mulle meeldib!

4. Karl-Erik Taukar- Päev korraga
Raadiost kuulamiseks miks mitte. Kõik on jube lahedad vennad laval. Lemsalu bf on lausa nii cool, et ma hakkan ennast uncoolina tundma. Ega mingi eriline laul pole, aga piinlik ka pole. Meeldejäävuse poolest ok.

3. Maia Vahtramäe - Üle vesihalli taeva
Algus kõlab nagu mõni vanakooli eesti laul (autor on siiski Osolin ju). Natuke igav lugu, laulja olek pole ka kõige huvitavam. Laul voogab ja voogab, mingit kulminatsiooni justkui pole. Üks säutsuja ütleb, et hea eesti filmi soundtracki lugu- olen nõus! Sest siin laulus on mingi meeleolu, mis on väga sobiv.

2. Elephants from Neptune - Unriddle me
Selliste "olen lahe rokimees"-tüüpidega on mul natuke probleeme, teisalt on siin humoorikaid vuntsikandjaid.  Laul on täitsa nitševoo, pole piinlik, aga pole ka kuigi meeldejääv. Kusagil peo- või kontsertolukorras sobiks hästi, sest üldiselt see stiil on minu jaoks sobiv küll.

1. Robin Juhkental ja The Big Bangers - Troubles
Hello, prettyboy! Noh, kas pole tore ja meeleolukas laul! Juhkental näeb ka parajalt hullumeelne välja, see on tema thing. Minu jaoks mitme pea kõrguselt üle ülejäänud 9 laulu. Ainus laul, mida ma tahaksin oma muusikakogusse hankida ja mida teistel soovitaksin.

Finaali pääsesid minu top viiest kolm. On ka hullemini läinud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...