Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu I poolfinaal

Nagu (heaks) tavaks saanud, riputan siia oma tähelepanekud, mis said tehtud Eesti Laulu I poolfinaali jälgides. Panen laulud oma tagasihoidliku edetabeli järjestuses (mitte esinemisjärjekorras).

10. Bluestocking - Kordumatu
Kahtlemata omanäolisem kui lihtsalt valges kleidis tüdruk üksi keset lava. Aga wtf...seda on küll natuke piinlik vaadata -kuulata, võiks juba ära lõppeda. Teisest küljest võib muidugi väita, et see on just nii jabur kui Eurovisioon ise. Üks säutsuja ütleb, et bändinimi on lahe- olen nõus!

9. Elisa Kolk - Superlove
Ahaa, see on see laul, mida on suurel Eurovisioonil kusagil 50% kõigist osalejatest- tüdruk laulab tossusel laval kaunist laulu. Ilmselt on see midagi Getteri ja Birgiti väikestele fännidele (ja ärgem alahinnakem nende võimu). Minu jaoks liiga imal poplugu, natuke meeldejääv küll. Kõige rohkem meeldivad taustalauljad.

8. Airi Vipulkumar Kansar - Saatuse laul
Respekt selle eest, et nii kaua kui mina mäletan, ajab ta aina vääramatult oma kantririda, aga paraku pole see ikka veel üldse minu teetass. Meeldib see, et laval on ka natuke vanemaid inimesi, pole mingid mimmid ja jou-jou mehed kõik. Ja kitarrimees on nagu Üllar Saaremäe. Kõige rohkem meeldib see, et siin laulus on tossu asemel seebimullid.

7. The Blurry Lane - Exceptional
Noor poiss saksofoniga, why not? Laulja on nagu Maia Vahtramäe Siiri Sisaskina ja klahvimängija nagu Getter Jaani. Kas laulja on närvis või mispärast tal hääl natuke imelik on? Midagi häirivat siiski pole, ainult see laul pole kuigi meeldejääv.

6. Liis Lemsalu ja Egert Milder - Hold on
Selle mehe laulmine mulle ei istu ja Liisi vaatamine tekitab endiselt mingit ebamugavustunnet. Samas selle mehe laulmisstiil meenutab kedagi. Kuigi meeldejääv lugu ei ole. Mõni eelmise aasta lugu Liisilt on rohkem meeldinud. Aga Liisil on juuksed vanakooli tutis, nukid selle peale.
Ääremärkus: Huvitav, olen kirjutanud et pole meeldejääv laul. Praegu tuleb meelde küll, kui põhirida ümiseda oleks vaja.

5. Miina - Kohvitassi lugu
Punane on kleidile hea värv, ilus kleit kah. Laulu võiks ju kah raadiost kuulata. Miina kontserdil väga olla ei viitsiks, aga kui ta kusagil kohvitassi taustaks mängiks siis miks mitte. Lõpp on juba alguses. Ja ise nad ütlesid enne loo algust, et neil on positiivne lugu. Laulu pealkiri mulle meeldib!

4. Karl-Erik Taukar- Päev korraga
Raadiost kuulamiseks miks mitte. Kõik on jube lahedad vennad laval. Lemsalu bf on lausa nii cool, et ma hakkan ennast uncoolina tundma. Ega mingi eriline laul pole, aga piinlik ka pole. Meeldejäävuse poolest ok.

3. Maia Vahtramäe - Üle vesihalli taeva
Algus kõlab nagu mõni vanakooli eesti laul (autor on siiski Osolin ju). Natuke igav lugu, laulja olek pole ka kõige huvitavam. Laul voogab ja voogab, mingit kulminatsiooni justkui pole. Üks säutsuja ütleb, et hea eesti filmi soundtracki lugu- olen nõus! Sest siin laulus on mingi meeleolu, mis on väga sobiv.

2. Elephants from Neptune - Unriddle me
Selliste "olen lahe rokimees"-tüüpidega on mul natuke probleeme, teisalt on siin humoorikaid vuntsikandjaid.  Laul on täitsa nitševoo, pole piinlik, aga pole ka kuigi meeldejääv. Kusagil peo- või kontsertolukorras sobiks hästi, sest üldiselt see stiil on minu jaoks sobiv küll.

1. Robin Juhkental ja The Big Bangers - Troubles
Hello, prettyboy! Noh, kas pole tore ja meeleolukas laul! Juhkental näeb ka parajalt hullumeelne välja, see on tema thing. Minu jaoks mitme pea kõrguselt üle ülejäänud 9 laulu. Ainus laul, mida ma tahaksin oma muusikakogusse hankida ja mida teistel soovitaksin.

Finaali pääsesid minu top viiest kolm. On ka hullemini läinud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...