Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu I poolfinaal

Nagu (heaks) tavaks saanud, riputan siia oma tähelepanekud, mis said tehtud Eesti Laulu I poolfinaali jälgides. Panen laulud oma tagasihoidliku edetabeli järjestuses (mitte esinemisjärjekorras).

10. Bluestocking - Kordumatu
Kahtlemata omanäolisem kui lihtsalt valges kleidis tüdruk üksi keset lava. Aga wtf...seda on küll natuke piinlik vaadata -kuulata, võiks juba ära lõppeda. Teisest küljest võib muidugi väita, et see on just nii jabur kui Eurovisioon ise. Üks säutsuja ütleb, et bändinimi on lahe- olen nõus!

9. Elisa Kolk - Superlove
Ahaa, see on see laul, mida on suurel Eurovisioonil kusagil 50% kõigist osalejatest- tüdruk laulab tossusel laval kaunist laulu. Ilmselt on see midagi Getteri ja Birgiti väikestele fännidele (ja ärgem alahinnakem nende võimu). Minu jaoks liiga imal poplugu, natuke meeldejääv küll. Kõige rohkem meeldivad taustalauljad.

8. Airi Vipulkumar Kansar - Saatuse laul
Respekt selle eest, et nii kaua kui mina mäletan, ajab ta aina vääramatult oma kantririda, aga paraku pole see ikka veel üldse minu teetass. Meeldib see, et laval on ka natuke vanemaid inimesi, pole mingid mimmid ja jou-jou mehed kõik. Ja kitarrimees on nagu Üllar Saaremäe. Kõige rohkem meeldib see, et siin laulus on tossu asemel seebimullid.

7. The Blurry Lane - Exceptional
Noor poiss saksofoniga, why not? Laulja on nagu Maia Vahtramäe Siiri Sisaskina ja klahvimängija nagu Getter Jaani. Kas laulja on närvis või mispärast tal hääl natuke imelik on? Midagi häirivat siiski pole, ainult see laul pole kuigi meeldejääv.

6. Liis Lemsalu ja Egert Milder - Hold on
Selle mehe laulmine mulle ei istu ja Liisi vaatamine tekitab endiselt mingit ebamugavustunnet. Samas selle mehe laulmisstiil meenutab kedagi. Kuigi meeldejääv lugu ei ole. Mõni eelmise aasta lugu Liisilt on rohkem meeldinud. Aga Liisil on juuksed vanakooli tutis, nukid selle peale.
Ääremärkus: Huvitav, olen kirjutanud et pole meeldejääv laul. Praegu tuleb meelde küll, kui põhirida ümiseda oleks vaja.

5. Miina - Kohvitassi lugu
Punane on kleidile hea värv, ilus kleit kah. Laulu võiks ju kah raadiost kuulata. Miina kontserdil väga olla ei viitsiks, aga kui ta kusagil kohvitassi taustaks mängiks siis miks mitte. Lõpp on juba alguses. Ja ise nad ütlesid enne loo algust, et neil on positiivne lugu. Laulu pealkiri mulle meeldib!

4. Karl-Erik Taukar- Päev korraga
Raadiost kuulamiseks miks mitte. Kõik on jube lahedad vennad laval. Lemsalu bf on lausa nii cool, et ma hakkan ennast uncoolina tundma. Ega mingi eriline laul pole, aga piinlik ka pole. Meeldejäävuse poolest ok.

3. Maia Vahtramäe - Üle vesihalli taeva
Algus kõlab nagu mõni vanakooli eesti laul (autor on siiski Osolin ju). Natuke igav lugu, laulja olek pole ka kõige huvitavam. Laul voogab ja voogab, mingit kulminatsiooni justkui pole. Üks säutsuja ütleb, et hea eesti filmi soundtracki lugu- olen nõus! Sest siin laulus on mingi meeleolu, mis on väga sobiv.

2. Elephants from Neptune - Unriddle me
Selliste "olen lahe rokimees"-tüüpidega on mul natuke probleeme, teisalt on siin humoorikaid vuntsikandjaid.  Laul on täitsa nitševoo, pole piinlik, aga pole ka kuigi meeldejääv. Kusagil peo- või kontsertolukorras sobiks hästi, sest üldiselt see stiil on minu jaoks sobiv küll.

1. Robin Juhkental ja The Big Bangers - Troubles
Hello, prettyboy! Noh, kas pole tore ja meeleolukas laul! Juhkental näeb ka parajalt hullumeelne välja, see on tema thing. Minu jaoks mitme pea kõrguselt üle ülejäänud 9 laulu. Ainus laul, mida ma tahaksin oma muusikakogusse hankida ja mida teistel soovitaksin.

Finaali pääsesid minu top viiest kolm. On ka hullemini läinud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...