Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu II poolfinaal

Üldiselt peab ütlema, et siin oli võrreldes I poolfinaaliga märksa rohkem laule, mis mulle meeldisid.

10. Demie feat. Janice - Kuum 
Mis toimub telepildiga selle laulu ajal? Pisut liiga palju tõmblemist minu maitsele. See muusikastiil muidugi on ka selline, mis nõrgema südame rütmist välja ajab. Selle kohta, et minu süda on üks neist, pole sellel laulul isegi väga viga. Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.

9. Luisa Värk - Minu päike
Kas ometi kord võiks selle peaministri teema juba kõrvale jätta tema muusikast rääkides? Laulu algus kõlab lastelaululikult. Luisa kaameraga flirtimine on vahepeal selline, et ma vist hakkasin teda natuke kartma...Kleit on tal ilus kollane, aga laul...mind eriti ei huvita.

8. Mari - Kolm päeva tagasi
Minu silmis talle ei sobi see nimi, pole üldse marilik tüüp. (See muidugi on minu probleem, sest kõik Marid, keda ma tean, on hoopis teistsugused.) Aga see Mari siin jääb noorelt vanaks ma kardan, sest minu meelest ta kissitab kogu aeg silmi. Laul on suhteliselt tavaline, mis kusagilt Elmarist võiks Marju Läniku ja Curly Stringsi vahel tulla. Suhteliselt meeldejääv on küll ja hoogu on ka (nagu Oja Peeter ütles). Aga muide. Mis mood see selline on, kus pluus on eest püksis ja tagant pole? Miks see hea on?

7. Kruuv - Tiiu talu tütreke
Võib-olla on mul uni, aga ma ei saa hästi aru, mis see on. See tähendab, mida tegijad ise sellega mõtlevad. On see nali või tõsine asi? Kuna ma ei saa aru, siis ei oska kuidagi suhtuda. Peol võiks ilmselt tantsu lüüa küll selle järgi. Ja need rohelised püksid on toredad.

6. Triin Niitoja & John 4  - This is our choice
See on natuke nagu kantrilugu jah? Kuule jah, Triin teeb täitsa kantrilaulja häält. Hoogne laul ja kõik tehakse nagu õigesti ja mul on mingid read isegi järgmisel päeval meeles, aga...mind eriti ei huvita. Hr. Saago lavaloleku kohta mul samas pretensioone pole.

5. Daniel Levi - Burning lights
Jube popid ja noortepärased tüübid. Ameerika hambad ka ja. Ei tea, kas oleks kohane laulja karvane rind ka ära märkida. Laul on täitsa tore ja stiili poolest võiks mulle täitsa meeldida, aga tundub, et pole eriti meeldejääv. (Hetkel ei suuda enam meenutada.) Staaritsemisega (laulu lõpus) minu juures plusspunkte ei saa.

4. Nimmerschidt - Kellega ma tutvusin?
Ülikonnad ja lipsud (sellega saab plusspunkte)! See on ju paroodia millestki, onju? Mulle tundub, et nad teevad seda teadlikult. Kena süntekas ja kena laul (aga päev hiljem ei suuda viisijuppigi meenutada). Taavi Peterson taustalauljana on vist omaette nähtus.

3. Wilhelm - Light up your mind
Juba algus meeldib kõvasti rohkem kui nende eelmise aasta laul, tundub palju vähem uina-muina soigumisena. Jaa, mulle täitsa istub. Juba teist aastat järjest on lauljal väga ilus kleit (see on kõva sõna minu poolt, sest tihtilugu mulle läikivad kleidid ei meeldi).

2. Kali Briis Band - Idiot
Neil ka päris toredad riided. Juba algus on paljutõotav, stiilit sarnane mitme lauluga minu muusikakogust. Eurovisiooni jaoks on see vist liiga lahe laul. Aga väga meeldejääv on küll, võib-olla pisut lihtsakoeline samas. Siiski, elektroonikale ikka jah!

1. Elina Born & Stig Rästa - Goodbye to yesterday
Kunagi ammu seda laulu esimest korda kuuldes juba tundus et ohoh, see on küll kõva pophitt. Rästal on varemgi hästi välja tulnud (ja Stig, pean ütlema, on minu meelest väga lahe nimi). Lauljate lavaline asetus on nagu eelmise aasta Hollandi eurolool. Aga siin praegu sisuliselt sobib see nende sihuke seismine. Mulle meeldib see koht (see noot?), kuhu see laul ära lõpeb. Mõtlen praegu, kas seda laulu võiks ähvardada äraleierdamise oht (hakkab liiga kiiresti liiga palju meeldima ja siis on väga kiiresti kopp ees).

Sedakorda läks minu arvamus žüriiga täitsa kokku, ohoh.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...