Otse põhisisu juurde

Eesti Laulu II poolfinaal

Üldiselt peab ütlema, et siin oli võrreldes I poolfinaaliga märksa rohkem laule, mis mulle meeldisid.

10. Demie feat. Janice - Kuum 
Mis toimub telepildiga selle laulu ajal? Pisut liiga palju tõmblemist minu maitsele. See muusikastiil muidugi on ka selline, mis nõrgema südame rütmist välja ajab. Selle kohta, et minu süda on üks neist, pole sellel laulul isegi väga viga. Aga Wilhelmi laulja kleit on rohkem minu maitse järgi.

9. Luisa Värk - Minu päike
Kas ometi kord võiks selle peaministri teema juba kõrvale jätta tema muusikast rääkides? Laulu algus kõlab lastelaululikult. Luisa kaameraga flirtimine on vahepeal selline, et ma vist hakkasin teda natuke kartma...Kleit on tal ilus kollane, aga laul...mind eriti ei huvita.

8. Mari - Kolm päeva tagasi
Minu silmis talle ei sobi see nimi, pole üldse marilik tüüp. (See muidugi on minu probleem, sest kõik Marid, keda ma tean, on hoopis teistsugused.) Aga see Mari siin jääb noorelt vanaks ma kardan, sest minu meelest ta kissitab kogu aeg silmi. Laul on suhteliselt tavaline, mis kusagilt Elmarist võiks Marju Läniku ja Curly Stringsi vahel tulla. Suhteliselt meeldejääv on küll ja hoogu on ka (nagu Oja Peeter ütles). Aga muide. Mis mood see selline on, kus pluus on eest püksis ja tagant pole? Miks see hea on?

7. Kruuv - Tiiu talu tütreke
Võib-olla on mul uni, aga ma ei saa hästi aru, mis see on. See tähendab, mida tegijad ise sellega mõtlevad. On see nali või tõsine asi? Kuna ma ei saa aru, siis ei oska kuidagi suhtuda. Peol võiks ilmselt tantsu lüüa küll selle järgi. Ja need rohelised püksid on toredad.

6. Triin Niitoja & John 4  - This is our choice
See on natuke nagu kantrilugu jah? Kuule jah, Triin teeb täitsa kantrilaulja häält. Hoogne laul ja kõik tehakse nagu õigesti ja mul on mingid read isegi järgmisel päeval meeles, aga...mind eriti ei huvita. Hr. Saago lavaloleku kohta mul samas pretensioone pole.

5. Daniel Levi - Burning lights
Jube popid ja noortepärased tüübid. Ameerika hambad ka ja. Ei tea, kas oleks kohane laulja karvane rind ka ära märkida. Laul on täitsa tore ja stiili poolest võiks mulle täitsa meeldida, aga tundub, et pole eriti meeldejääv. (Hetkel ei suuda enam meenutada.) Staaritsemisega (laulu lõpus) minu juures plusspunkte ei saa.

4. Nimmerschidt - Kellega ma tutvusin?
Ülikonnad ja lipsud (sellega saab plusspunkte)! See on ju paroodia millestki, onju? Mulle tundub, et nad teevad seda teadlikult. Kena süntekas ja kena laul (aga päev hiljem ei suuda viisijuppigi meenutada). Taavi Peterson taustalauljana on vist omaette nähtus.

3. Wilhelm - Light up your mind
Juba algus meeldib kõvasti rohkem kui nende eelmise aasta laul, tundub palju vähem uina-muina soigumisena. Jaa, mulle täitsa istub. Juba teist aastat järjest on lauljal väga ilus kleit (see on kõva sõna minu poolt, sest tihtilugu mulle läikivad kleidid ei meeldi).

2. Kali Briis Band - Idiot
Neil ka päris toredad riided. Juba algus on paljutõotav, stiilit sarnane mitme lauluga minu muusikakogust. Eurovisiooni jaoks on see vist liiga lahe laul. Aga väga meeldejääv on küll, võib-olla pisut lihtsakoeline samas. Siiski, elektroonikale ikka jah!

1. Elina Born & Stig Rästa - Goodbye to yesterday
Kunagi ammu seda laulu esimest korda kuuldes juba tundus et ohoh, see on küll kõva pophitt. Rästal on varemgi hästi välja tulnud (ja Stig, pean ütlema, on minu meelest väga lahe nimi). Lauljate lavaline asetus on nagu eelmise aasta Hollandi eurolool. Aga siin praegu sisuliselt sobib see nende sihuke seismine. Mulle meeldib see koht (see noot?), kuhu see laul ära lõpeb. Mõtlen praegu, kas seda laulu võiks ähvardada äraleierdamise oht (hakkab liiga kiiresti liiga palju meeldima ja siis on väga kiiresti kopp ees).

Sedakorda läks minu arvamus žüriiga täitsa kokku, ohoh.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...