Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #6: Suurbritannia

Viimane osa sarjast käib selle pahalase kohta, kes kogu asja tekitas.

Briti monarhia on ilmselt maailmas kõige tuntum ja Elizabeth II kõige kuulsam kroonitud peadest. Lilibet (nagu lähem perekond teda kutsus või kutsub) sai hiljuti 85-aastaseks, olles ajaloo vanim võimul olev Briti monarh. Mis valitsemisaja pikkusesse puutub, siis on Elizabeth II Ühendkuningriigi kunnide seas kolmandal kohal. Kui ta aga järgmise nädala neljapäeval ikka veel kuninganna on, siis tõuseb teiseks. Kuninganna Victoria rekordi (63 aastat ja 216 päeva) löömiseks tuleb 2015. aasta septembrini oodata. Väga kaua enam polegi aega.

Elizabeth II tundub suht huvitav tüüp. Ei saagi aru, kes ta selline on, sest tundub, et siuke armas vanaema nagu natuke paistab, ta siiski päris täielikult ei ole. Muidugi ei saagi olla täiesti, ikkagi monarhiga tegemist. See film, mis temast tehti, jättis ka mingi vahepealse mulje, aga see oli muidugi fiktsioon ka paljus ilmselt. Kuninganna kostüümid on aga nii filmis kui päriselt väga vahvad. Ja kübarad eriti. Nii nups.



Heh, praegu loen, et Elizabeth hakkas oma tulevase abikaasaga juba 13-aastaselt kirju vahetama. Pulmad tulid 8 aasta pärast. Aasta oli 1947, seega ei olnud väga lookas lauaga pulmad, aga mingid nirud ka ei olnud. Prints Philip on ka kuningate soost, vabal ajal maalib :)

Maitea miks, aga tundub kuidagi lamp või uskumatu, et Elizabeth II-l on 4 last. Aga nõnda on. Vanim on Charles (sünd.1948), siis Anne (1950), Andrew (1960) ja Edward (1964). Kõige kuulsamad lapselapsed on muidugi William ja Harry (kes oma veetlevuse osas on kohad vahetanud ma ütleksin olulise infona), kõige ekstravagantsemad ehk prints Andrew tütred Beatrice ja Eugenie.



Kuninganna lapselapselaste arve on ühe peal, äkki tuleb lähiaastail lisa.

Lõpetuseks üks tulpidega pilt.

Kommentaarid

  1. Aga kuhu jäid need kurioossed infokillud prints Edwardi ja Eesti kohta?

    VastaKustuta
  2. Mõtlesin sellele, aga õigel hetkel läks meelest. Äkki peaks polli tegema selle kohta, keda eestlane siis eelistab..

    VastaKustuta
  3. Aga tehtagu ja saadagu teada.. :-)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...