Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #6: Suurbritannia

Viimane osa sarjast käib selle pahalase kohta, kes kogu asja tekitas.

Briti monarhia on ilmselt maailmas kõige tuntum ja Elizabeth II kõige kuulsam kroonitud peadest. Lilibet (nagu lähem perekond teda kutsus või kutsub) sai hiljuti 85-aastaseks, olles ajaloo vanim võimul olev Briti monarh. Mis valitsemisaja pikkusesse puutub, siis on Elizabeth II Ühendkuningriigi kunnide seas kolmandal kohal. Kui ta aga järgmise nädala neljapäeval ikka veel kuninganna on, siis tõuseb teiseks. Kuninganna Victoria rekordi (63 aastat ja 216 päeva) löömiseks tuleb 2015. aasta septembrini oodata. Väga kaua enam polegi aega.

Elizabeth II tundub suht huvitav tüüp. Ei saagi aru, kes ta selline on, sest tundub, et siuke armas vanaema nagu natuke paistab, ta siiski päris täielikult ei ole. Muidugi ei saagi olla täiesti, ikkagi monarhiga tegemist. See film, mis temast tehti, jättis ka mingi vahepealse mulje, aga see oli muidugi fiktsioon ka paljus ilmselt. Kuninganna kostüümid on aga nii filmis kui päriselt väga vahvad. Ja kübarad eriti. Nii nups.



Heh, praegu loen, et Elizabeth hakkas oma tulevase abikaasaga juba 13-aastaselt kirju vahetama. Pulmad tulid 8 aasta pärast. Aasta oli 1947, seega ei olnud väga lookas lauaga pulmad, aga mingid nirud ka ei olnud. Prints Philip on ka kuningate soost, vabal ajal maalib :)

Maitea miks, aga tundub kuidagi lamp või uskumatu, et Elizabeth II-l on 4 last. Aga nõnda on. Vanim on Charles (sünd.1948), siis Anne (1950), Andrew (1960) ja Edward (1964). Kõige kuulsamad lapselapsed on muidugi William ja Harry (kes oma veetlevuse osas on kohad vahetanud ma ütleksin olulise infona), kõige ekstravagantsemad ehk prints Andrew tütred Beatrice ja Eugenie.



Kuninganna lapselapselaste arve on ühe peal, äkki tuleb lähiaastail lisa.

Lõpetuseks üks tulpidega pilt.

Kommentaarid

  1. Aga kuhu jäid need kurioossed infokillud prints Edwardi ja Eesti kohta?

    VastaKustuta
  2. Mõtlesin sellele, aga õigel hetkel läks meelest. Äkki peaks polli tegema selle kohta, keda eestlane siis eelistab..

    VastaKustuta
  3. Aga tehtagu ja saadagu teada.. :-)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...