Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #4: Rootsi

Kõik eestlased ju teavad Rootsi kuningat ja kuningannat. Minu üks varaseid mälestusi on seotud sellega, kui nad 1992. aastal Eestis käisid. Kuningannal oli virsikuvärvi kostüüm ja meie vaatasime lasteaias telekast ülekannet. Mingit puud käisid nad istutamas ja.

Carl XVI Gustafil oli hiljuti sünnipäev, 65 sai, kuningas on varsti 38 aastat olnud. Oluline info on ka see, et Briti troonipärimisjärjekorras on ta 218. kohal. (Iseenesest täitsa huvitav, et need asjad nii kaugele välja arvestatud on.)

Perekonnanimeks on kogu sel Rootsi seltskonnal Bernadotte. Suguvõsa esiisaks oli Jean-Baptiste Bernadotte, Napoleoni-aegne väejuht, kuningana Karl XIV Johan. Eelmisel aastal rehkendasin ka välja, kes ta täpselt praegusele kuningale oli. Kui mu mälu mind ei peta (mida ta võib ka vabalt teha), oli 7 vana isa ees.

Naise leidis Carl XVI Gustaf endale 1972. aasta Müncheni olümpiamängudelt- saksa/brasiilia päritolu Silvia Sommerlath tegutses seal tõlgina. Pulmad peeti 1976. aastal. Enne pulmi toimus see kuulus kontsert, kus ABBA esimest korda "Dancing Queeni" laulis. Siin üks pulmapilt.



Lapsi tuli kolm: kroonprintsess Victoria (1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982). Sealjuures ei sündinud Victoria kroonprintsessina, vaid sai selleks 1980. aastal, kui Rootsis jõustus seadusemuudatus, mille järgi troonipärijaks on vanim laps soost olenemata.

Victoria on üks minu lemmikprintsesse. Võib-olla sellepärast, et ta on üks tuttavamaid, aga üldiselt ka tundub selline soe, armas ja oma rolli sobiv. Eelmisel aastal pidasid nemad nüüdse prints Danieliga pulmi, oli ka väga kena üritus. Siin on Danieli pulmakõne, millega ta (Soome TV pulmastuudio tädide arvates vähemalt) hunniku naisi ära võlus. Päris suure aplausi sai ka.

Väheolulised(?), kuid huvitavad faktid prints Danieli kohta:
- ta on sündinud samal päeval (15.09.1973) kui Carl XVI Gustaf kuningaks sai
-Eesti riik on juba jõudnud talle Maarjamaa risti keti anda

Prints Carl Philip sai varemgi mainitud tabelis "Best-looking royal men" esikoha. Ega ei ole ju kole vaadata. Huvitav fakt tema kohta oleks ilmselt see, kuidas Kuningriiklaste partei kunagi noort printsi siinmail rakendada tahtis :P

Kolmas laps Madeleine peaks hetkel mingi laste heategevusorganisatsiooniga seotuna USAs viibima. Ja tema on ka alati see, kes igasugustes "Kõige ilusam"-tüüpi tabelites figureerib. Siin tema koos vennakesega on.



Lossi pildi asemel on täna selline pilt, sest see esiplaanil olev noormees on mul millegipärast nüüdki veel väga hästi meeles.



Rootsil on ikka endiselt kõige paremate värvidega lipp ja kõige ilusam hümn :)

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...