Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #4: Rootsi

Kõik eestlased ju teavad Rootsi kuningat ja kuningannat. Minu üks varaseid mälestusi on seotud sellega, kui nad 1992. aastal Eestis käisid. Kuningannal oli virsikuvärvi kostüüm ja meie vaatasime lasteaias telekast ülekannet. Mingit puud käisid nad istutamas ja.

Carl XVI Gustafil oli hiljuti sünnipäev, 65 sai, kuningas on varsti 38 aastat olnud. Oluline info on ka see, et Briti troonipärimisjärjekorras on ta 218. kohal. (Iseenesest täitsa huvitav, et need asjad nii kaugele välja arvestatud on.)

Perekonnanimeks on kogu sel Rootsi seltskonnal Bernadotte. Suguvõsa esiisaks oli Jean-Baptiste Bernadotte, Napoleoni-aegne väejuht, kuningana Karl XIV Johan. Eelmisel aastal rehkendasin ka välja, kes ta täpselt praegusele kuningale oli. Kui mu mälu mind ei peta (mida ta võib ka vabalt teha), oli 7 vana isa ees.

Naise leidis Carl XVI Gustaf endale 1972. aasta Müncheni olümpiamängudelt- saksa/brasiilia päritolu Silvia Sommerlath tegutses seal tõlgina. Pulmad peeti 1976. aastal. Enne pulmi toimus see kuulus kontsert, kus ABBA esimest korda "Dancing Queeni" laulis. Siin üks pulmapilt.



Lapsi tuli kolm: kroonprintsess Victoria (1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982). Sealjuures ei sündinud Victoria kroonprintsessina, vaid sai selleks 1980. aastal, kui Rootsis jõustus seadusemuudatus, mille järgi troonipärijaks on vanim laps soost olenemata.

Victoria on üks minu lemmikprintsesse. Võib-olla sellepärast, et ta on üks tuttavamaid, aga üldiselt ka tundub selline soe, armas ja oma rolli sobiv. Eelmisel aastal pidasid nemad nüüdse prints Danieliga pulmi, oli ka väga kena üritus. Siin on Danieli pulmakõne, millega ta (Soome TV pulmastuudio tädide arvates vähemalt) hunniku naisi ära võlus. Päris suure aplausi sai ka.

Väheolulised(?), kuid huvitavad faktid prints Danieli kohta:
- ta on sündinud samal päeval (15.09.1973) kui Carl XVI Gustaf kuningaks sai
-Eesti riik on juba jõudnud talle Maarjamaa risti keti anda

Prints Carl Philip sai varemgi mainitud tabelis "Best-looking royal men" esikoha. Ega ei ole ju kole vaadata. Huvitav fakt tema kohta oleks ilmselt see, kuidas Kuningriiklaste partei kunagi noort printsi siinmail rakendada tahtis :P

Kolmas laps Madeleine peaks hetkel mingi laste heategevusorganisatsiooniga seotuna USAs viibima. Ja tema on ka alati see, kes igasugustes "Kõige ilusam"-tüüpi tabelites figureerib. Siin tema koos vennakesega on.



Lossi pildi asemel on täna selline pilt, sest see esiplaanil olev noormees on mul millegipärast nüüdki veel väga hästi meeles.



Rootsil on ikka endiselt kõige paremate värvidega lipp ja kõige ilusam hümn :)

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...