Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #2: Taani

Taani kuninganna on 1972. aastast alates Margrethe II- alles teine Taani naismonarh. Oma ema kaudu on ta sugulane praeguse Rootsi kuningaga- viimane on tema nõbu. Margrethe II on ülikoolis õppinud arheoloogiat ja politoloogiat ja kui mu mälu mind ei peta, on ta tegutsenud ka tõlkijana. Pole ehk ka viga tegutseda, kui keelteoskus kuninglikust soost inimesele omaselt laildane on. Peale taani keele valdab ta vabalt ka oma abikaasa prints Henriku emakeelt, so prantsuse keelt ja lisaks inglise, rootsi ja saksa keelt. Kuninganna tegeleb veel kunsti ja disainiga ning on kuuldavasti ka ahelsuitsetaja. Siin pildil on ta uhke kleidiga uue aasta tulekut tähistamas.



Margrethe II-l ja prints Henrikul on kaks poega: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (1969). Ja vot see Frederik koos abikaasa Maryga on üks selline kuninglik paar, keda mina väga shipin. Tundub, et Sydney olümpiamängud olid paljude inimeste jaoks hea kohtumispaik, ja just seal kohtus ka Frederik esmakordselt austraallanna Maryga. Viimane ei teadnud algul sugugi, et tegemist lausa kuningliku kõrgusega on, ja eks Frederikule nõnda meeldinudki. Läks aega mööda, pidas noorpaar pulmi (vt rõdustseeni siit; kui sulle romantiliste metafooridega läbi immutatud pulmakõned ei meeldi, siis siia ära vajuta), lapsed sündisid ka, kaks esimest tulid üksiti, kaks järgmist selle aasta algul vagunisaatjaga. Siin on pilt nende ristimiselt mõni nädal tagasi.



Huvitav fakt ka näiteks see, et kroonprints Frederiku Aarhusi ülikoolis tehtud magistritöö analüüsis Balti riikide välispoliitikat. Ja vähemalt sama oluline on, et kroonprints tuli tabelis "Best-looking royal men" kõrgele 3. kohale.

Noorem vend Joachim on praeguseks juba teist korda abielus ja kolm lastki tal.

Kuningapere ametlik residents on Amalienborgi palee (või loss, kuidas soovite), kus kuninganna talvehooajal tõepoolest elab.



Taanis on troonipärijaks esimesena sündiv laps olenemata soost ja monarhia toetusprotsent kusagil 80 juures. Uhke.

Kommentaarid

  1. Ma nägin ükskord Margrethest ühte dokki. Vabal ajal ta teeb ühele teatrile lavadekoratsioone ka :) Päris ilusaid.

    VastaKustuta
  2. Täitsa laia haardega ikka. Tundub muidugi juba näkku vaadates, et suht äge tädi on :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...