Rekordpäev

Postituste osas. Mis teha, mis teha. Tegelikult pidin Raatuse ühika pikkadest koridoridest juttu tegema. Üldiselt näevad nad(või see üks konkreetne, mida mööda mina käin) üsna kõledad välja, säärased pikad ja otsatud, aga mõningatel juhtudel lähevad need viimatimainitud omadused positiivsetena kirja. Näiteks siis, kui õues on on juba pime ja sina tuled kusagilt ja kõrvas mingi laul käib. Äkki on filmihetk: sina astumas edasi mööda pikka koridori, võib-olla aegluubis. See võiks olla elu metafoor. Ehk küll liialt lihtsakoeline, aga samas sobiv- sa möödud paljudest ustest, võiksid siseneda mitmesse tuppa, aga siiski valid lõpuks ainult ühe, sest sul on kindel siht. Valid niisiis ühe ukse. Selle taga on veel kolm. Tead täpselt, millist neist kolmest eelistada, sest, nagu öeldud, sul on siht.
Paistab et koridoris kõndimine siiski pole mingi mikroskoopiline elupilt. Mina küll oma sihtpunkti ei tea.