Otse põhisisu juurde

Neli

Olles teostanud röövi ühest tundmatust blogist, avaldan selle ka siin. Idee, see tähendab, on röövitud, vastused on ikka enda omad.

Minu neli ametit:
America's Next Top Model
Eesti leidis superstaari
Biggest Loser
Survivor

Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
Amelie
Eurotrip
Forrest Gump
Notting Hill

Neli kohta, kus elanud olen:
kuna neid Tartus just neli on, siis olgu need kirjutet
Aaardla tn
Purde tn
Narva mnt
Raatuse tn

Neli teleseriaali, mis meeldivad/-sid:
Six Feet Under
Friends
The Forsyte Saga(nimetagem seriaaliks)
Gilmore Girls

Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
voodi
aed
rand
õuepealne

Neli lemmiktoitu:
supp
mingi pannkook(Crepist nt)
risotto
võileib(geniaalne onju?)

Neli veebisaiti, mida külastan (peaaegu) iga päev:
mail.yahoo.com
orkut.com
postimees.ee
meteo.physic.ut.ee

Neli blogijat, kes võiksid ka seda testi teha:
Laura
Liisu
Ingrid
Mailit
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet27. märts 2007, kell 00:25

    eem. hakkasin eeskujulikult tegema ja... mida nende nelja ametiga mõeldakse? et nagu neli asja, mida ma õhtuti telekast vaatan vä?
    blondiin :( (või nagu tudeng ja blondiin)

    VastaKustuta
  2. lispet27. märts 2007, kell 00:26

    hähää, bloggeril on ikka talveaeg veel! :P

    VastaKustuta
  3. Truffe27. märts 2007, kell 02:38

    Mina hakkasin ka mõtlema, mida nendega mõeldakse, ja jõudsin järeldusele, et ilmselt neid ameteid, mida inimene juba pidanud on. Ja kuna mul neid nelja siis kusagilt võtta polnud, kaldus asi absurdi.

    VastaKustuta
  4. lispet27. märts 2007, kell 08:53

    ahhaa :)

    VastaKustuta
  5. Mailit28. märts 2007, kell 13:00

    Minu neli ametit:
    1) modell
    2) eesti keele õpetaja norrakale
    3) laadamüüja
    4) korrektor

    Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
    "Titanic"
    "Muumioru lood"
    "Armastuses ja sõjas"
    "Kotletid"

    Neli kohta, kus elanud olen:
    kuna neid Tartus just neli on, siis olgu need kirjutet
    Raatuse tn
    Nõva tn 2-67
    Nõva 15-18
    Narva mnt 27 (tihti sai seal ööbitud)

    Neli teleseriaali, mis meeldivad/-sid:
    "Six Feet Under"
    "Väike maja preerias"
    "Kodus ja võõrsil"
    "Saarerahva arst"

    Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
    voodi
    aed
    rand
    õuepealne (eriti puuriida otsas...kus sai päikest võtta)

    Neli lemmiktoitu:
    supp (sest seda saan harva)
    mingi kook (sest enammik on väga head)
    risotto (sest see tuleb mul enamasti väga hea välja)
    võileib(geniaalne onju? - iga päeva juba söön enam-vähem)

    Neli veebisaiti, mida külastan (peaaegu) iga päev:
    mail.ee
    orkut.com
    rate.ee
    neti.ee

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...
Postita kommentaar
Loe edasi »