Otse põhisisu juurde

Küsimused

  • Kas see, kui näed poes väga paljusid asju ja midagi neist endale ei taha näitab, et oled mõistlik inimene, kes raha niisama tuulde ei loobi, või seda, et oled kõrgele seatud latiga tohutult valiv omas mullis polkataja, kellele selle maailma asjad ei sobi?
  • Kas see, kui mõtled kolm aastat noorema inimese kohta, et ta on uus põlvkond, tähendab, et tunned ennast vanana?
  • Kas võiks tere öelda õppejõule, kellega sa oled elus rääkinud umbes kaks lauset(võib-olla ka ühe), aga kes on lihtsalt hirmus kena ja kelle loengust tulles oli alati tunne, et maailm on natuke ilusam koht ja inimesed ei üritagi sind ära süüa?
  • Kas see, kui tuleb mõte midagi teha, aga miski nii mõtetes kui reaalsuses seda takistab, ja pärast selgub, et see polekski olnud hea mõte, ongi intuitsioon?
  • Kas see, kui sa äkki avastad, et üks laulja, kelle laule sul juba ammu olemas on, on hästi hea, tähendabki, et igal asjal on oma aeg?
  • Kas see, kui sa avastad mingi vahva külje inimese juures, kes sinu meelest sinuga sarnaneb, võiks tähendada, et teised näevad seda külge ka sinu juures?
  • Kas hetk, kui avastad õhust lõhna, mis seal eelmisel aastal samal ajal oli, on paras hetk nostalgiasse vajuda?
  • Kas on võimalik mõõta aega, mille jooksul lootusrikkus võib lootusetusega asenduda?
  • Kas kartus, et keegi on mingi inimese silmis sinust parem, on ikka õigustatud ja mõttekas?
  • Kas teadmine, et on asju, mis lihtsalt ei saa hästi minna, on pessimism?
  • Kas kadedust tundes on põhjust punastada?
  • Kas vihm valib sadamiseks hetke, mis on tema jaoks õige, või selle, mis on inimeste jaoks vale?
  • Kas ainult mulle tundub, et vihm võiks maapinna vastu veel vägivaldsem olla?
  • Kas kartus õnnelik olla on haigus?
  • Kas soov õnnelik olla on igav?
  • Kas ootamatu julgus võib kahjulikuks osutuda?
  • Kas viimane küsimus peab ka küsimärgiga lõppema?
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet21. märts 2007, kell 23:18

    Ka see, kui sa tunned suisa füüsilist vajadust kedagi lähedalt näha, aga siiski igal võimalusel teda väldid, on totter kangekaelsus, lollakas eneseuhkus, teadvustamata halb intuitsioon, üle mõtlemine või sulaselge argus?

    VastaKustuta
  2. Truffe21. märts 2007, kell 23:56

    Variant number 1

    VastaKustuta
  3. lispet22. märts 2007, kell 08:25

    keegi võiks mulle ometi kord ausalt näkku öelda, et viimane...

    VastaKustuta
  4. Truffe22. märts 2007, kell 12:53

    Sai ka seda kaalutud, aga esimene tundus õigem.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...
Postita kommentaar
Loe edasi »