Ma ei tunnista üles, mis laulu praegu kuulan. Viimasel ajal olen korduvalt seda kuulanud. Suhteliselt emo. 90ndate emo on teenage-emo kõrgklass ilmselt. Kohutav muusika. Aga vajalik. Nagu sopakad on vajalikud selleks, kui miski muu hetkel ei lähe, ja imalad filmid mõtlemise välja lülitamiseks. Peaaegu nagu mõttetus, aga mitte päris. See postitus siin on ka peaaegu mõttetus ja mina olen peaaegu mõttetu. Juhe on koos, selle peenikese plastmassjubinaga kokku pandud, millega juhtmeid pannakse, mitu keerdu peale keeratud. Kui seda lahti tahta harutada, siis peab hästi palju keerutama, aga nii läheb ju pea uimaseks.Pärast on selle eest parem. Ja kui pärast on parem, siis võib ju ka enne natuke halvem olla. Ainult siis tahaks kohe teada, et pärast parem on, muidu on nagu mõttetu või. Kõrvaklapid on vist natuke kaua peas olnud, kõrvad valutavad või mingi säärane tunne, ei see ei ole ikka valu.
juhe
juhtme
juhet
juhtmesse
juhtmes
juhtmest
juhtmele
juhtmel
juhtmelt
juhtmeks
juhtmeni
juhtmena
juhtmeta
juhtmega
