Otse põhisisu juurde

Ühte ja teist kevade esimesel päeval

Niisiis...hommikul mingil moel bussi peale.Paistab, et minu trügimisoskus on nende kahe treenimisaastaga natuke arenenud.Või oli täna lihtsalt soodsam stardipositsioon,kust bussiust rünnata?:P Igal juhul bussi peale ma kuidagi mahtusin ja jõudsin õigeks ajaks Tartusse.Ja mida ma siin esimese asjana kuulen? Et 3000-sõnalise referaadi tähtaeg on järgmisel nädalal??? Nagu ikka ei ole asjad nii halvad, kui paistavad, ja mitte midagi siiski järgmiseks nädalaks tegema ei pea.Hea seegi.
Lisaks sellele tundus mulle vahepeal, et olen haigeks jäänud, aga see halb enesetunne tuli vist hoopis sellest, et kõht oli tühi:P Sõin oma saiakesed ära( sest muuks pole täna aega) ja oli juba küll natuke tervem tunne:)

Aga nädalavahetusel tuli ühel hetkel kange tahtmine Pariisi minna.Väga lahe oleks, kui saakski nii, et tuleks lambist mõte ja lähekski.Vaataks kõik kuulsad ja vähemkuulsad monumendid ära seal ja läheks istuks oma kakaotassiga kusagil hämaras punase valgusega kohvikus.Mängib tüüpiline prantsuse muusika( nagu "Amelie's") ja mina istun aknaaluses lauas ja vaatan, kuidas vihm asfaldil järvekesi moodustab. Väljast tuleb vihmavarju üks musta kaabu ja mantliga mees.Ta astub sisse, raputab veel enne seda vihmavarjult suurema vee maha, ja noogutab leti taga seisvale vananevale härrale.Istunud baarileti äärde, vaatab ta konjakit rüübates kohvikus ringi. Tagumises nurgas istub mingi paarike, kes küll kedagi peale üksteise näha ei või, ja aknaaluses lauas silmitseb keegi veidi võõra välimusega tütarlaps vihmapiiskade tantsu kõnniteel...

Kommentaarid