Otse põhisisu juurde

Üks imelik jutt

Lugesin praegu Postimehest Paul Goble'i artiklit "Banaanid Lennarti tütrele".Jah, nüüd ma saan vist natuke paremini aru, miks kolmapäevane loeng temaga ära jäi.
Nii kummaline mõte,kui see praeguses situatsioonis ka pole, tundub mulle, et see aeg, kus president Meri pidi välismaalt banaane kaasa tooma, on nüüd tagasi.Mina näiteks pole küll nii rikas, et endale poest banaane osta. Eesti on vist ikka tõesti banaaniriik, kogu aeg on nendega mingi jamps. Aga õnneks on meil odavad Poola õunad:)
Eile sain ma teada, et maailmas, või mis maailmas, siinsamas Tartus, on ikka VÄGA mõistlikke inimesi olemas.Või nad ainult püüavad ennast sellisena näidata? Ei usu.Aga ma usun, et kõigi jaoks on nii parem.
No ma ei saa aru, mis mõtet mul on siin mingit mõistujuttu ajada, millest ehk ainult ma ise aru saan.Mingi julm inside joke'ide teema käib.Ah, võiks juba vait jääda äkki,selg ka valutab:(

Hmm, ja ikkagi Kristiina Ojuland ei imponeeri mulle.Praegu ajab miskis saates seal omaarust väga tarka juttu, aga mulle tundub, et see on üks suur mull ja ta jutus pole mõtet.
Aga polegi hullu, sest taevas on sinine ja päike paistab!:)

Kommentaarid