Täna

Täna ma täheldasin taaskord, et kevadel on palju kergem hommikuti tõusta ja seda, et midagi on ehk toimumas inimestega mu ümber.Kui muidu mitte, siis ehk ilusa kevadilma puhul võib endale ikka mõningaid illusioone lubada.Ükskõik, et nad teiste kohta käivad:)Levis õudusjutt 8000 sõnalisest kirjalikust tööst, aga elu on ikka ilus ka vahel kui temalt seda oodata, maht nagu naksti ainult 3000 sõna hoopis!Täna vist ootavad veel natuke ebameeldivamad asjad ees.Sest kes siis ikka tahaks kellelegi öelda midagi, mis toda teist kindlasti kurvastab.Aga ausus maksab ka ometi midagi. Ja vabadus- ja õigustunne. Kuidas kõik nii keeruliseks läks, ei tea, aga ehk polegi vaja küsida, tegemist on ju ometi minuga!Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, sest suveks juba valmistuma alganja talve tulisemalt maha salgan.Ma arvan, et ma siiski võisin eelmises elus Marie Under olla.Kuidas muidu keegi oskab nii täpselt seda öelda, mida mina mõtlen. Aga ma mõtlen veel seda ka, et see ootus ei pea ainult kevade kohta käima.Mina ootan kõike uut ja huvitavat!:)