Otse põhisisu juurde

Varjukülje kaudu

Eksamil tegin nalja.Aga samas...kui on eksam, kus nalja teha, siis kindlasti NSV Liidu oma. Kui juba, siis juba...Aga paistab, et mälu läks küll natuke käest ära pärast toda üritust, endalegi üllatuslikke tegusid teen...
Mõne inimesega ikka juhtub...täna juhtus Mailitiga.Hee Tegelt juhtus minuga ka, aga seda ma tegelikult nii saladuskatte all ütlen.Sest ega saatusest ju kõva häälega saa rääkida
Noortekoorikad, raiped, on Saksamaal, mina passin siin ja laulan ainult Sunshine and the rain, love is still the same..., mis aeg-ajalt raadiost tuleb.Aga lauljatest rääkides, kunagi oli minu lemmikbänd Rumal Noorkuu.Mida oleks see küll 13-aastase Kaisa elus tähendanud, kui ta ühtäkki avastaks, et Henrik Raave on Orkutis ta profiili vaadanud...JAAA! Aga need olid natuke teised ajad.
Crepis on hea kuum šokolaad.Aga üsna tühja kõhu peale mõjub nii, et hakkab natuke halb.Seega, ärge nii proovige.
Muuseas, täna helistas mulle ainult Merilin, ja ta isegi oli sel ajal Tartus, aga asjad ei saanud teoks. Kuigi tegelikult mul on täna hea tuju.
Ladina keel meeldib mulle ka,aga ma ei julge seda edasi õppida.
Olen täheldanud,et minu komakasutus on muutunud vabamaks.Mitte et ma komasid oluliselt vähem paneksin(kuigi ka see on kindlasti tõsi), vaid see, et ma kuidagi julgen neid sellistesse kohtadesse panna, kuhu kunagi väga ei pannud. Kui sellest midagi ei sõltu, siis võib ju küll.
Mis puutub kuupäeva 06.06.06, siis mulle tõi pigem head kui halba
Öö hakul sai ühele lollile saidile satutud, kus keegi jorss foorumis küsimuse püstitas.Tema nimelt olla kuulnud,et modellid söövad apelsinimahlas leotatud vatti.Poisil modellide pärast mure, et kas selline asi ei tekita pärasooles ummistust.Või äkki võib hoopis ära surra....Eks ta ole.
Öö on.Minul on hea päev olnud ja mina nüüd unistan natuke.Tuuled tulid,tali on käes,aknast välja ei näe, klaasil lilled ees...Sel suvel peaks ehk siiski "Triumfikaare"üle lugema, ehk saaks aru,mis öös on...Öös on asju, nii ka Tartus.Ma ei taha veel magama minna, sest homme on jälle see päev, kus ei saa lebotada.Kurja küll.
Mul on homme loeng, kas pole haige? Mul on HOMME VEEL LOENG!

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...