Otse põhisisu juurde

Siis kui maailm magab veel

Ei meeldi see laul väga-väga, aga lihtsalt nägin pealkirja ja hakkas kummitama.Too vend, kes seal laulab on hääle poolest liiga Jaagup Kreem ja olekult liialt ilueedi.
Seoses minu eelmise pika postitusega on tekkinud küsimusi, kas ma tõesti kogu selle jutu ühekorraga lambist võtsin.Ei võtnud, kogu see jutt ja veel enamgi on kirjutatud eelmise aasta detsembri alguses kui tegelikult keskaja klooster möllama pidanuks.Aga siis mul ei tulnud öösel und ja õppida ka enam ei viitsinud.
Seoses ajalooga olen viimasel ajal(või tegelikult pidevalt) ühte asja tähele pannud.Niipea kui teatan inimestele, et ma ajalugu õpin,tuleb mingi selline lause:"Ajalugu on huvitav." või "Mulle meeldib ajalugu." Iseenesest vastusena ju täitsa kena.Ainult naljakas on mõelda, et kolm inimest neljast nii vastavad. Mida siis too neljas vastab, kes ei vasta nii nagu teised? Meeldejäävamaid siiani oli midagi sellist:"Midagi paremat ei leidnud või?".
Üks vend ütles kunagi, et mul on ikka väärtushinnangud kindlalt paigas.Julgeksin vastu vaielda.Alles praegu on selline tunne, et tähtsad asjad hakkavad paika loksuma.
On inimesi ,kellest lihtsalt peab head mõtlema, sest neil on sinu elus roll, mida ilmselt kellelgi teisel varem pole olnud ega pole ka kunagi hiljem.Võib-olla mõtted tuhmuvad ajaga ja tulevad uued inimesed, kellel on ka roll, aga ilmselt olen veel piisavalt roheline, et arvata, et mõned inimesed tulevad ja jäävad.Ja kui nad ka ära lähevad, siis on nad mind niivõrd kujundanud või ümber kujundanud, et nende mõju minu elule on jääv.Las olla.Nii on hea.

Ja Keiti, kui sa seda lugema juhtud, siis tead mis? Ole sa vanade heade aegade meenutuseks jällegi p***e saadetud

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...