Kui keegi veel mäletab, siis kunagi ma kirjutasin siia sellise lause umbes: on tekkinud kahtlus, et mu blogi loetakse.Njah, ei tea kas ikka loetakse.Tähendab loetakse kindlasti ja lugege-lugege, kes te loete,aga ehk ma pole liiga suur süüdlane, kui tunnistan, et soovin, et teatud asju siia kirjutades soovin ma, et KONKREETSED inimesed neid näeksid.Praegu on just üks selline kord. Nii et kui SA nüüd loed seda ja arvad, et ennast ära tundsid, siis. Nojah, eks sa ise tead, mis sa siis teed. Truffe ajab ikka ümbernurgapoliitikat edasi, sest mis oleks üks koer, kui nurgad oleksid ümmargused?
Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri. Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on! Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Kommentaarid
Postita kommentaar