Truffe kirjanurk

Kui päike paistab palavalt ja öö on hullusti mahe, siis üle aedade karata mul tekib totakas tahe. (H. Runnel) Ühesõnaga täna varahommikul koju tulles oli õhus nii palju seda asja(nimetagem seda üle aedade kargamise katalüsaatoriks). Kuivõrd ma suure tee ääres olin, polnud aedu, kust üle karata, see-eest aga läksin täiesti vales kohas üle tee, kah hea.

Sõitsin bussiga. Pool sõitu oli juba sõidetud, kui märkasin ühte onukest. Vana selline paistis. Äkki vaatas mulle otsa ja oli silmist täiesti noor, siis hakkas mantlinööpide kallal midagi tuustima ja liigutused olid ka noore inimese omad. Ja siis ma ülejäänud sõiduaja muudkui vaatasin salaja tema poole ja kuidagi nii kurb oli, sest tegelikult ta oli 60+. Miks ma viimasel ajal nii palju suuri koeri näen? Miks keegi oma taksi pissitamas(see sõna loomulikult pühendustega) ei käi, kuidas kõigil äkki mingid lõukoerad on? Vahet pole kas kesklinn, Annelinn, Ülejõe või Karlova, igal pool ainult suured koerad. Mida madalamal majandus, seda kõrgemal maapinnast koerte silmad? (Kaalusin ka varianti "Mida pimedamad tänavad, seda suuremad koerad", aga leht kirjutab, et tartlased pole vähesemat tänavavalgustust tähelegi pannud ja ise ka tõesti pole, nii et see sai välistatud.)

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )

Tee läheb ära Lumi läheb, põllud paljad, talv läheb. Märtsis juhtub, et ka tee läheb ära. Kruusased põlluvaheteed, rohtunud metsateed, soonilised külateed aitavad meid, inimesi, kogu aeg, viivad kuhugi, aga märtsis hakkavad nad ise minema, kipuvad käest ära minema. Muutuvad pehmeteks, poristeks, nätsketeks. Teede lagunemise ilus aeg. Kui palju kordi on sind teele saadetud. Märtsis on õige aeg teed ennast ära saata. Olla koos metsatee, põlluvahetee või külateega, kui ta laguneb. Vaata ette, et äraminev tee su kummikut kaasa ei haaraks. Kui siis väga tasakesi olla, on kuulda üht prõgisevat heli. See on tee ülessulamise, lahkumise hääl. Head teed! Juhani Püttsepp. 49 aastaaega. Märtsivõimalused #1 Märtsivõimalused #2

Igasuguseid asju võib juhtuda. Minul juhtus praegu see, et läksin oma odavalt saadud uut dušigeeli vannituppa riiulisse panema ja ta ei mahtunud. Liiga kõrge. Mina olen nimelt ainuke, kelle dušitarvete hoidik on ülevalt suletud. Nii et, Merilin, ma panin nüüd sinu raami peale ta. Kuigi hirmus vastik on üles tõusta ja alati ei õnnestugi(näiteks esmaspäeviti), siis mulle meeldib hommikustes loengutes käia. Seal on selline tunne nagu vanasti oli. Kasvõi selle poolest, et räägitakse konkreetselt asjast, mitte et vaat selline reegel on olemas, aga ega ta päris kindlalt ei kehti . Mitte et see viimane kuidagi halvem oleks, lihtsalt esimene on nagu vanasti oli, ja see, mis vanasti oli, on ju alati nostalgiat ja ilustamist täis. Ja noored üliõpilased jäävad mulle endiselt silma ja hammaste vahele. Kui mina kella 10ks vaevu kohale tuikusin, oli neil juba saksa keel olnud, tüdrukutel moodsad prillid ees ja ühel neiul roosad pingviinid jaki peal(hoolimata seppälälikust emo-lookist oli see tegelik...

Your result for The Best Thing About You Test... Intelligence Intelligence is your strongest virtue Intelligence (also called intellect ) is an umbrella term used to describe a property of the mind that encompasses many related abilities, such as the capacities to reason, plan, and solve problems. And you? Your brain shines. All 7 virtues are a part of you, but your intelligence runs deepest. It is likely you're a smarty-pants. And it's likely (but not necessary) that your discipline score is high also. It takes a certain resolve to maintain all those neural thingies. Intelligent famous people: Einstein , Shakespeare, Da Vinci . Your raw relative scores follow. 0% is low, and 100% is perfect, nearly impossible. Note that I pitted the virtues against each other, so in some way these are relative scores . It's impossible to score high on all of them, and a low score on one is just relatively low compared to the other virtues. YOUR VIRTUES 50% Compassion ...

Asjalood on nimelt sedasi, et ma olen ülikooli raamatukogus. Igav on. Noh, ja kui edasine pole ajalugu, on ta vähemalt see, mis siia kirja saab. Ennist oli kool. Tädi rääkimisstiil ajas närvi, aga praegusel juhul pole muud varianti, kui aine ikkagi võtta. Pärast on jälle kool, loodetavasti sama lahe kui eelmine kord. Tegelikult ma tulin rampsu ühte raamatut natuke lugema, mida kusagilt enam koju laenutada ei õnnestu. Ei tea miks ma küll lootsin, et kohalkasutuse raamat riiulil vedeleb ja mind ootab. Muidugi ei teinud ta seda. Siin ma nüüd siis istun, kuigi see esialgu(skaudi ausõna) nii plaanitud polnud. Hommikul kooli tulles külmusin nii kondini ära, et isegi poolteist tundi soojas ruumis mind päriselt üles ei sulatanud. See on vaata selline vastik külm, et otseselt ei tunne kogu aeg teda, aga vahepeal tuleb nagu täitsa luu keskelt kusagilt siuke vastik külmavärin. Ei, muidugi on täitsa võimalik, et tegemist on mingi närvihaigusega. Aga see poolteist tundi oli peahoones selles lahedas...