Gratulerer med dagen!

17. mai on Norra rahvuspüha (konstitutsioonipäev). Sel puhul järgneb nimekiri mõnedest Norra kirjandusteostest, mis mulle on meeldinud. Neid on mitu, sest mul klikib Norra kirjandusega hästi. Võib-olla sellepärast, et on piisavalt realistlik ja enamasti mitte kuigi mesine.

Maja Lunde
"Lumeõde"

Südamlik lugu, ilusad pildid. Idee poolest lasteraamat, aga täiskasvanule ei tee ka paha. Väiksest poisist, kes ootab, et vanemad taas vanematena käituma hakkaksid, ja leiab ootamatu sõbra. Kas ma ütlesin, et ilusad pildid on?

Maria Parr
"Vilgukivioru Tonje"

Lindgrenlik lugu. Norra külaidüll ja hakkaja 10-aastane tüdruk, kelle parim sõber on 70ndates vanahärra.

Lars Saabye Christensen
"Beatles"

Neli varateismelist sõpra 1960ndate Oslos. Nende lemmikbänd on The Beatles. Annab hea pildi, kuidas võidi elada Norras sel märkimisväärsel kümnendil.

Lars Saabye Christensenil on ka raamat "Modell", mida sisu mõttes siia nimistusse ei tahtnud panna, aga meeles on, et seal mainiti Eestit väga kõhedas kontekstis. Üks kunstnik hakkas pimedaks jääma ja tahtis endale hankida uued silmamunad. Mingi hangeldaja tegeles (ilmselgelt) illegaalse silmamunade impordiga Eestist.

Ketil Bjørnstad
"Muusikale" ja "Jõgi"

16-aastase (hiljem pisut vanema) Aksel Vindingi hingeelu ja professionaalseks pianistiks pürgimine 1960ndate lõpus. Dramaatiliselt köitev. Kõigist muusikapaladest, mida mainitakse, saaks pika playlisti koostada.

Erlend Loe
"Naiiv. Super"

20ndate eluaastate kriis on kuuldavasti päris asi. Sel juhul raamat 20ndate eluaastate kriisist. Noormees hängib oma venna korteris ja tegeleb väga lihtsate asjadega. Samal ajal mõtleb, mida ta tahab. Vähem sõnu, rohkem mõtet.

Knut Hamsun
"Nälg"

Kirjanikuhakatis käib 20. sajandi alguse Oslo tänavail ringi ja on näljane (mitte lihtsalt hommikust peale söömata, vaid ikka korralikult näljas). Ei kõla eriti huvitavalt, aga on väga huvitav. Ajab külmatunde peale küll.

Kjersti Skomsvold
"The faster I walk, the smaller I am"

Raamat väga vanast naisest. Ei öelda, kui vana ta on, aga surmakuulutusi lugedes tõdeb enamasti, et lahkunud on temast nooremad. Midagi eriti ei juhtu, lihtsalt räägitakse, mida see naine mõtleb ja teeb, vahepeal meenutab oma meest. Ei ole masendav ega igav, kuidagi tore on.

Lars Saabye Christensen
"Poolvend"

Perekonnalugu kahe vennaga peaosades. Saladused muidugi ja üllatused, kadedus ja rivaalitsemine. Ei ole kõige helgema alatooniga, aga siiski suurepärane. Kogusin kõigepealt mitu aastat hoogu, et see 700-leheküljeline telliskivi ette võtta ja siis lugesin mõne päevaga läbi. Kõige rohkem meeldis see, kuidas mingeid asju välja ei öeldud, aga vaiksetest vihjetest said aru, kuidas asjad on.

Anne B. Ragde
"Berliini paplid", "Erakvähid", "Rohelised aasad", "Andestada saab alati", "Elunautijad", "Tütar"

Perekonnalugu 6 raamatus. Saladused, katkenud suhted, taasleitud suhted. Tegelane, keda kirjeldatakse sõnadega hall nelinurk (on ju andekas). Lugu keerleb ühe Kesk-Norras asuva talu ümber, kus mitu peategelast üles on kasvanud. Selle talu minevik ja tulevik on teemaks.

Anne Kjellberg
"Style & Splendor:
The Wardrobe of Queen Maud of Norway 1896-1938"

Suur pildiraamat väikeste kirjeldustega kaasaegse Norra esimese kuninganna garderoobi pärlite kohta.

Jube äge. Ja tore, et eesti keelde tõlgitakse norra keelest päris palju ja üsna kiiresti. Selliseid näiteid on täitsa mitu, kus mingi asi on eesti keelde tõlgitud, aga näiteks inglise keelde pole. On ka neid muidugi, mis on inglise keelde tõlgitud ja eesti keelde pole. Ja siis on need õnnetud näited, mida pole ei eesti ega inglise keeles (Palun tõlkige "Mannen som elsket Yngve" eesti keelde, see film oli nii lahe.)

Muidugi on ka need, mis on täitsa olemas arusaadavas keeles, aga lihtsalt lugemata. Maja Lunde "Mesilaste ajalugu" ja Karl Ove Knausgårdi "Minu võitlus" ja. Undsetiga pole ka veel alustanud.