Otse põhisisu juurde

Laulud 2019

Vagunisaatja, niisiis.

Nagu ikka, tõestab allolev valik väidet, et mingil hetkel lihtsalt jääd kuhugi seisma ja uut mussi enam ei kuule. Näiteks Aastahitti tahtsin hääletada, onju. Jäi hääletamata, sest isegi kui Raadio 2-l olid mingid nimekirjad ette antud lauludest, siis ühtegi välismaa laulu ma sealt ei teadnud. Esitajaid oli küll tuttavaid.

The Cranberries - Linger, Dreams
"Dreams" on seriaali Derry Girls tunnusmuusika, sealt tuli The Cranberriese teema sisse.


The Cure - Friday I'm in love
Pole midagi paremat kui see, et suhvle pealt tuleb reede hommikul tööle minnes see lugu. Pluss see on vähe parem reedest kõnelev laul kui Rebecca Blacki "Friday".


Jennifer Warnes - The Hunter
Olin mina siis suvel suvaliselt Toomemäel, kui äkki kuulen et oh, muusika tuleb kusagilt. Lugu oli ligitõmbav, läksin muusika suunas. Muss tuli Kassitoomelt, kus õhtust suvekontserti ette valmistati. Shazammisin laulu, mida kõlaritest mängiti, oli seesama laul "The Hunter". Pärast õhtul Youtube'i kommentaaridest lugesin, et see on väga levinud kõla kontrollimiseks kasutatav laul. Ilmselt kajab hästi igas nurgas.



Disclosure - You & Me (Flume Remix)
Selliseid laule moodsast muusikast, mis tavaliselt ei meeldi, aga siin on nagu energiat ja.


Tame Impala - 'Cause I'm a man
Lihtsalt


Tears for Fears - Head over heels
Kõlab ülimalt palju nagu 80ndad ja selgub, et mõne laulu puhul mulle see isegi meeldib.


Sing Street - Up
Filmist Sing Street. Nummi noh, nummi! Vajuta-vajuta siia Youtube'i kasti peale.


Astrid S - Years
Jäi seriaalist kummitama + polnud ammu kuulanud sihukesi säutsuvaid neidislauljaid.


Marit Larsen - Coming home, Don't move, Me and the highway
Polnud ammu kuulanud säutsuvaid neidislauljaid #2.
Marit Larsen figureeris kunagi ansamblis M2M ("Don't say you love me" jm)

"Don't move" algab muuseas lausega It's such a bad day for a good weather, mis on väga huvitav lause.

Savage Garden - Affirmation
Sobib hästi summutamaks ümbritsevaid helisid, kui ei peaks soovima neid kuulda. Laul ka muidugi pole aastatega oma väärtust kaotanud.


Roxette - Wish I could fly
Sihuke allhoovustega laul. Öösel või pimedas on hea kuulata. Videos on ka pime. Tänu sellele laulule teadvustasin kunagi ingliskeelset sõna ajar.


Laulupeo segakoor - Ära mind lahti lase
Kui kokku lugema hakata, siis seda kuulasin arvuliselt kõige rohkem. Vist juba kusagil ütlesin, aga saagu siia veelkord, et see laul on nagu uuestisündinud Ehala. (Ei osanud küll oodata, et ta Kadri Voorandi noodivihikusse sünnib.) Mis sõnade autorisse puutub, siis minu peas on Triin Soomets alati olnud noor eesti luuletaja. Eks ta ongi suhteline, kas 50 on vana või noor.


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...