Otse põhisisu juurde

1996

Tänavu möödub 1996.aastast 20 aastat. Et end tõeliselt vanana tunda ja mõelda "oi, aga see laul ju alles oli, kuidas küll on see juba 20 aastat vana", otsisin välja mõningaid kuulsaid laule, mis olid popid 1996.aastal.(Mitmeid neist teadvustasin mina küll mõnevõrra hiljem.)

Siin on korralik kausitäis kuuma nostalgiasuppi:

20. Backstreet Boys -We've got it goin' on - BSB debüütsingel. Muidu nende jamamaid laule, aga video koreograafia on naljakas.
19. Robbie Williams - Freedom - Järgmine debüütsingel. Ja jällegi olid tema hilisemad laulud paremad.
18. Take That - How deep is your love - Valus, Robbie, aga hetkel on Take That tõesti eespool.
17. Lighthouse Family - Lifted - Oli kord selline kena helgete lauludega bänd nagu Lighthouse Family. Neil oli veel toredaid laule, "High" näiteks.
16. Prodigy - Firestarter - Oli omaette nähtus.
15. Michael Jackson - Earth song - Juhib oma dramaatilisel moel tähelepanu mitte kõige valematele asjadele. Uu, ja siin viidjos on kaelkirjakud!
14. Robert Miles and Maria Nayler - One and one - Robert Milesi meloodiline tümm mulle tollal meeldis ja tekitab praegu suurt ajastunostalgiat. Huvitav oli praegu esmakordselt näha, milline näeb välja Maria Nayler.
13. Spice Girls - Say you'll be there - Nad on siin videos kõik nii ägedad.
12. George Michael - Fastlove - Selles laulus on meeleolu, can you feel it baby. 
11. Deep Blue Something - Breakfast at Tiffany's - See võis olla see laul, mis palju kuuldes üle hakkas viskama, aga tundub, et praeguseks on piisavalt aega möödunud ja võib jälle kuulata.
10. Spice Girls - 2 become 1 - Kaunis ballaad 90ndate kastmes. Mulle meeldib see vee peal jooksev video algus. Esmakordselt märkan vist, et video toimub New Yorgis.
9. Spice Girls - Wannabe - Kui lahe bänd oli Spice Girls 1996.aastal. Siis, kui nad esmakordselt Meie Meele esilehel olid ja paljud tüdrukud nende postri oma toa seinale panid.
8. Kula Shaker - Hey Dude - Vähem vananenud laul kui mõned.
7. Oasis - Wonderwall - Mulle meeldib "Wonderwall"
6. Alanis Morissette - Ironic - Vist siiani ei tea kõiki neid elu iroonilisusele viitavaid lauseid, mida siin lauldakse, aga need, mida tean, on head. Ühtlasi meenub üks raamat, kus peategelane soovis endale sellist tüdruksõpra, nagu Alanis laulu "Ironic" videos on.
5. George Michael - Spinning the wheel - Siin laulus, jällegi, on meeleolu, milles viibimise vastu mul midagi poleks.
4. Jamiroquai - Virtual insanity - Jamiroquai oli huvitav nähtus mitmete põnevate lauludega. See on üks kuulsamaid ja oli mul ühtlasi mitu aastat telefonihelinaks.
3. George Michael - Jesus to a child -Huvitav. See on parimaid George Michaeli laule, aga tegelikult maitea, millest siin lauldakse.
2. Björk - It's oh so quiet - Muusikalilikult teatraalne. Ja see oli kunagi šokolaadireklaamis. Ühtlasi selline laul, mida soovitan ise taieldes kaasa laulda.
1. Oasis - Don't look back in anger -Kõigi selle blogi pidajate arvates on see Oasise kõige ägedam laul üldse.

Laulud, mis tabelisse ei pääsenud, aga mida ka 1996.aastal kuuldi: Los del Rio "Macarena", Gina G "Ooh aah just a little bit", Peter Andre "Mysterious girl", Toni Braxton "Unbreak my heart", Celine Dion "Because you loved me", Boyzone "Words", Mariah Carey "Always be my baby".

Tahaks teha ka tabelit Eesti laulude kohta 1996.aastast (sest see oli ju kuldaeg), aga kusagil pole ammendavat nimekirja noist lauludest, mis siis popid olid. (Aastahiti tabel saaks vist kõige lähemale.)

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...