Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #1

Lugesin eelmisel nädalal noid vanu postitusi, mis mul kunagi siin Euroopa kuningaperede kohta olid ja mõtlesin, et vaata kui tore, teeks veel. Kellest teha? Võetagu kuninganna Victoria, ühendkuningriigi kuninganna, kõige kauem troonil olnud (63 aastat ja 216 päeva)* briti monarh, kelle järgi ka viktoriaanlik ajastu oma nime saanud. Victoria abikaasa oli Saksimaa päritolu prints Albert. Nende järeltulijaid on pea igas Euroopa kuningakojas. Victoria ja Alberti 9 last ongi järgnevate postituste peategelased.

Victoria

File:Victoria Princess Royal , 1857.jpg

Enne printsess Victoria sündi üritati kuninganna Victoriat tappa, mõrvakatse ei õnnestunud (aga see ei jäänud viimaseks katseks). Victoria ja Alberti vanim laps Victoria Adelaide Mary Louisa sündis 21.novembril 1840 Buckinghami palees. 1841 andis ema talle tiitli Princess Royal. Tegemist on traditsiooniliselt nimetusega, mille briti monarh võib anda oma vanimale tütrele. (Ka praeguse kuninganna vanim tütar Anne on Princess Royal.)

Ta abiellus juba 17-aastaselt tulevase Saksa valitseja Friedrich III-ga. Victoria vanemad üritasid selle abieluga Briti-Saksa suhteid tihendada, aga kuuldavasti oli siiski ka armastusabieluga tegemist. Friedrich sai valitseda küll ainult 99 päeva, siis suri. Victoria kandis kogu ülejäänud elu leinarõivaid ja lasi ehitada Friedrichshofi (Friedrichi järgi) lossi, kus oma surmani elas. Tänapäeval kannab uhke hoone Kronbergi lossi nime ning seal asub luksuslik hotell (tervelt 5 tärniga).

http://www.schlosshotel-kronberg.de/go/home
Saksamaal kutsuti Vicoriat Die Engländerin (inglanna)- ka Saksamaal elades räägiti nende kodus inglise keelt. Pereringis oli tema hüüdnimeks lihtsalt Vicky.

Victoria oli intelligentne ja mitmekülgselt haritud, kunstis andekas, õppinud mitmeid keeli nagu kuninglike tegelaste puhul tavaks. Saksamaal tegutses ta kunsti ja hariduse toetajana (seistes ka tütarlaste hariduse eest) ning oli oma vaadetelt liberaal.

Ta suhtles tihedalt oma päritoluperekonnaga, sh emaga, kellega oli tihedas kirjavahetuses. Kuuldavasti oli ta väiksest peale isa Alberti lemmiklaps ja nii isa kui tütar elasid Victoria Saksamaale elama minekut raskelt üle.

Victorial oli 8 last, kellest 2 surid lapseeas, teised läksid siniverelistega paari. Näiteks seitsmendana sündinud printsess Sophiest sai Konstantin I abikaasana Kreeka kuninganna. Ajaloos kuulsaim Victoria järelulijaist on ilmselt Wilhelm II, Saksa keisririigi viimane valitseja (aastail 1888-1918).

Victoria suri 1901.aastal veidi rohkem kui pool aastat peale oma ema kuninganna Victoriat.

Ta on olnud tegelaseks mitmes ajaloolises filmis, näiteks "Fall of Eagles" aastast 1974, kus teda kehastas Gemma Jones (ka madam Pomfrey "Harry Potteris" ja Bridgeti ema "Bridget Jonesi päevikus").
http://www.aveleyman.com/ActorCredit.aspx?ActorID=8913

Leidsin ka sellise huvitava lehe, siin on päris palju pilte.

*Praegu valitsev Elizabeth II on tänase seisuga kuniganna olnud 62 aastat ja 51 päeva. Kui ta ka järgmise aasta 10.septembril veel kuninganna on, läheb kuninganna Victoriast mööda.

Allikas: wiki

Kommentaarid

  1. Victoria (kas see oli siis teise Victoria ema), kes sai kaheksa last? Kui tolle tütrest Victoria mees sai juba siis surma, kui nooruk oli 17, et siis mismoodi ta jõudis kaheksa last saada? Sai teise mehe?

    VastaKustuta
  2. Tekst jätab vist natuke eksitava mulje. Kõnealune abiellus siis, kui ta ise oli 17, sai mehega 8 last ja siis mingi hetk palju hiljem sai mees kunniks ja 99 päeva peale kunniks saamist suri ära.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...