Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: finaal

Veel üks tabel. Kõik laulud tundusid paremad kui poolfinaalides. Eks ta ole mitu korda kuulamise efekt. Kuigi selliseid laule, mida ise käima paneks ja kuulaks siin ikkagi pole.
Kommentaarid on kirjutatud pühapäeva hommikul uue Aunaste saate ajal. (Aunaste käänas just õigesti sõna "kontsert".)
Laulu järel sulgudes on see koht, mille ta päriselt sai.

10. Wilhelm - Resignal (9.)
Seekord hakkasin isegi juba aru saama, mis värk selle looga on. Lauljal oli ilus kleit. Aga ikkagi tundub, et ehk natuke liiga nišilugu (samas finaali ju sai, võib-olla siis pole ka). Lauluvõistlusel on sellise laulu probleemiks selle ühe meeldejääva rea puudumine (midagi ei jää kummitama).

9. Brigita Murutar - Laule täis taevakaar (7.)
Jätkuvalt natuke liiga lastelaululik, teisalt selline tore rõõmus. Plusspunktid taas selle eest, et hästi kummitama jääb ja ka selle eest, et laulu autor on Feliks Kütt (#genialistid).

8. Maiken - Siin-või sealpool maad (10.)
Olin kõrvalruumis, kui see laul käis, aga tundus suht sama mis viimati, ehk isegi veel rohkem vanakool. Aga Maiken on sümpaatne inimene, temale hoiab ikka pöialt.

7. Norman Salumäe - Search (6.)
Nii halb ei olnud kui poolfinaalis, aga ikkagi tuleb seda laulu silmad kinni kuulata.

6. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad (5.)
Meeldejääv ja tempokas lugu küll, aga natuke igav. Nagu väsinud Lõhmus oleks autor mitte lihtsalt Lõhmus.

5. Lenna - Supernoova (4.)
Pole viga, pole viga. Ilus laul. Küll Eesti raadiojaamad mängivad seda edasi ja mina jaama ei vaheta. Aga ise panen käima ikka "Mida sa teed" või "Rapuntsli".

4. Kõrsikud - Tule ja jää (8.)
Nende esinemise ajal tuli mul hoopis see meelde, kuidas nad Eesti muusikaauhindade jagamisel esinesid. Hiigelsuurte toolide peale olid istuma pandud, nii et jalad kõlkusid õhus ja nägidki tõelised kõrsikud välja. Ülimalt nummi. Vaata siit.

3. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.)
Terve pühapäeva hommiku kummitas just see laul, kuigi nende laupäevase tele-eetri ajal olin hoopis vannitoas. Muhe lugu. Nänänänänää, jeejeejeejeejee. Oleks olnud Eesti poolt ootamatu laul Eurovisioonil.

2. Traffic - Für Elise (3.)
Mulle hakkas see laul täitsa meeldima teistkordsel kuulamisel. Tubli on. Laulja mängis toredat pilli ja kitarrimees laulis huvitavat ülemist häält. Seda kuuleb ka veel raadiost ma usun.

1. Tanja - Amazing (1.)
Ma ausalt öelda uskusin, et see on 2.koha lugu. Tore muidugi, et oli 1.koha oma. Tanjaga on see huvitav asi, et aastatega hakkab ta mulle aina rohkem meeldima. Kunagi Nightlight Duo aegadel ei jaganud ikka üldse välja, mis värk on, aga nüüd- ohoh! Tantsijana on ta muidugi väga tubli (aga see peaks ju ka olema tema koolis õpitud eriala, jees?) Kui mõtlema hakata, siis kas see laul ei meenuta mingit juba olnud lugu? (Alati meenutab.)

Vanamehega vaheklipid olid mu meelest meeldivalt humoorikad ja iroonilised. Eriti see, millest mitte midagi aru ei saanud. Ansambel S&M's ka täitsa vahva.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...