Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: finaal

Veel üks tabel. Kõik laulud tundusid paremad kui poolfinaalides. Eks ta ole mitu korda kuulamise efekt. Kuigi selliseid laule, mida ise käima paneks ja kuulaks siin ikkagi pole.
Kommentaarid on kirjutatud pühapäeva hommikul uue Aunaste saate ajal. (Aunaste käänas just õigesti sõna "kontsert".)
Laulu järel sulgudes on see koht, mille ta päriselt sai.

10. Wilhelm - Resignal (9.)
Seekord hakkasin isegi juba aru saama, mis värk selle looga on. Lauljal oli ilus kleit. Aga ikkagi tundub, et ehk natuke liiga nišilugu (samas finaali ju sai, võib-olla siis pole ka). Lauluvõistlusel on sellise laulu probleemiks selle ühe meeldejääva rea puudumine (midagi ei jää kummitama).

9. Brigita Murutar - Laule täis taevakaar (7.)
Jätkuvalt natuke liiga lastelaululik, teisalt selline tore rõõmus. Plusspunktid taas selle eest, et hästi kummitama jääb ja ka selle eest, et laulu autor on Feliks Kütt (#genialistid).

8. Maiken - Siin-või sealpool maad (10.)
Olin kõrvalruumis, kui see laul käis, aga tundus suht sama mis viimati, ehk isegi veel rohkem vanakool. Aga Maiken on sümpaatne inimene, temale hoiab ikka pöialt.

7. Norman Salumäe - Search (6.)
Nii halb ei olnud kui poolfinaalis, aga ikkagi tuleb seda laulu silmad kinni kuulata.

6. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad (5.)
Meeldejääv ja tempokas lugu küll, aga natuke igav. Nagu väsinud Lõhmus oleks autor mitte lihtsalt Lõhmus.

5. Lenna - Supernoova (4.)
Pole viga, pole viga. Ilus laul. Küll Eesti raadiojaamad mängivad seda edasi ja mina jaama ei vaheta. Aga ise panen käima ikka "Mida sa teed" või "Rapuntsli".

4. Kõrsikud - Tule ja jää (8.)
Nende esinemise ajal tuli mul hoopis see meelde, kuidas nad Eesti muusikaauhindade jagamisel esinesid. Hiigelsuurte toolide peale olid istuma pandud, nii et jalad kõlkusid õhus ja nägidki tõelised kõrsikud välja. Ülimalt nummi. Vaata siit.

3. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.)
Terve pühapäeva hommiku kummitas just see laul, kuigi nende laupäevase tele-eetri ajal olin hoopis vannitoas. Muhe lugu. Nänänänänää, jeejeejeejeejee. Oleks olnud Eesti poolt ootamatu laul Eurovisioonil.

2. Traffic - Für Elise (3.)
Mulle hakkas see laul täitsa meeldima teistkordsel kuulamisel. Tubli on. Laulja mängis toredat pilli ja kitarrimees laulis huvitavat ülemist häält. Seda kuuleb ka veel raadiost ma usun.

1. Tanja - Amazing (1.)
Ma ausalt öelda uskusin, et see on 2.koha lugu. Tore muidugi, et oli 1.koha oma. Tanjaga on see huvitav asi, et aastatega hakkab ta mulle aina rohkem meeldima. Kunagi Nightlight Duo aegadel ei jaganud ikka üldse välja, mis värk on, aga nüüd- ohoh! Tantsijana on ta muidugi väga tubli (aga see peaks ju ka olema tema koolis õpitud eriala, jees?) Kui mõtlema hakata, siis kas see laul ei meenuta mingit juba olnud lugu? (Alati meenutab.)

Vanamehega vaheklipid olid mu meelest meeldivalt humoorikad ja iroonilised. Eriti see, millest mitte midagi aru ei saanud. Ansambel S&M's ka täitsa vahva.

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...