Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: finaal

Veel üks tabel. Kõik laulud tundusid paremad kui poolfinaalides. Eks ta ole mitu korda kuulamise efekt. Kuigi selliseid laule, mida ise käima paneks ja kuulaks siin ikkagi pole.
Kommentaarid on kirjutatud pühapäeva hommikul uue Aunaste saate ajal. (Aunaste käänas just õigesti sõna "kontsert".)
Laulu järel sulgudes on see koht, mille ta päriselt sai.

10. Wilhelm - Resignal (9.)
Seekord hakkasin isegi juba aru saama, mis värk selle looga on. Lauljal oli ilus kleit. Aga ikkagi tundub, et ehk natuke liiga nišilugu (samas finaali ju sai, võib-olla siis pole ka). Lauluvõistlusel on sellise laulu probleemiks selle ühe meeldejääva rea puudumine (midagi ei jää kummitama).

9. Brigita Murutar - Laule täis taevakaar (7.)
Jätkuvalt natuke liiga lastelaululik, teisalt selline tore rõõmus. Plusspunktid taas selle eest, et hästi kummitama jääb ja ka selle eest, et laulu autor on Feliks Kütt (#genialistid).

8. Maiken - Siin-või sealpool maad (10.)
Olin kõrvalruumis, kui see laul käis, aga tundus suht sama mis viimati, ehk isegi veel rohkem vanakool. Aga Maiken on sümpaatne inimene, temale hoiab ikka pöialt.

7. Norman Salumäe - Search (6.)
Nii halb ei olnud kui poolfinaalis, aga ikkagi tuleb seda laulu silmad kinni kuulata.

6. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad (5.)
Meeldejääv ja tempokas lugu küll, aga natuke igav. Nagu väsinud Lõhmus oleks autor mitte lihtsalt Lõhmus.

5. Lenna - Supernoova (4.)
Pole viga, pole viga. Ilus laul. Küll Eesti raadiojaamad mängivad seda edasi ja mina jaama ei vaheta. Aga ise panen käima ikka "Mida sa teed" või "Rapuntsli".

4. Kõrsikud - Tule ja jää (8.)
Nende esinemise ajal tuli mul hoopis see meelde, kuidas nad Eesti muusikaauhindade jagamisel esinesid. Hiigelsuurte toolide peale olid istuma pandud, nii et jalad kõlkusid õhus ja nägidki tõelised kõrsikud välja. Ülimalt nummi. Vaata siit.

3. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2.)
Terve pühapäeva hommiku kummitas just see laul, kuigi nende laupäevase tele-eetri ajal olin hoopis vannitoas. Muhe lugu. Nänänänänää, jeejeejeejeejee. Oleks olnud Eesti poolt ootamatu laul Eurovisioonil.

2. Traffic - Für Elise (3.)
Mulle hakkas see laul täitsa meeldima teistkordsel kuulamisel. Tubli on. Laulja mängis toredat pilli ja kitarrimees laulis huvitavat ülemist häält. Seda kuuleb ka veel raadiost ma usun.

1. Tanja - Amazing (1.)
Ma ausalt öelda uskusin, et see on 2.koha lugu. Tore muidugi, et oli 1.koha oma. Tanjaga on see huvitav asi, et aastatega hakkab ta mulle aina rohkem meeldima. Kunagi Nightlight Duo aegadel ei jaganud ikka üldse välja, mis värk on, aga nüüd- ohoh! Tantsijana on ta muidugi väga tubli (aga see peaks ju ka olema tema koolis õpitud eriala, jees?) Kui mõtlema hakata, siis kas see laul ei meenuta mingit juba olnud lugu? (Alati meenutab.)

Vanamehega vaheklipid olid mu meelest meeldivalt humoorikad ja iroonilised. Eriti see, millest mitte midagi aru ei saanud. Ansambel S&M's ka täitsa vahva.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...