Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #1

Lugesin eelmisel nädalal noid vanu postitusi, mis mul kunagi siin Euroopa kuningaperede kohta olid ja mõtlesin, et vaata kui tore, teeks veel. Kellest teha? Võetagu kuninganna Victoria, ühendkuningriigi kuninganna, kõige kauem troonil olnud (63 aastat ja 216 päeva)* briti monarh, kelle järgi ka viktoriaanlik ajastu oma nime saanud. Victoria abikaasa oli Saksimaa päritolu prints Albert. Nende järeltulijaid on pea igas Euroopa kuningakojas. Victoria ja Alberti 9 last ongi järgnevate postituste peategelased.

Victoria

File:Victoria Princess Royal , 1857.jpg

Enne printsess Victoria sündi üritati kuninganna Victoriat tappa, mõrvakatse ei õnnestunud (aga see ei jäänud viimaseks katseks). Victoria ja Alberti vanim laps Victoria Adelaide Mary Louisa sündis 21.novembril 1840 Buckinghami palees. 1841 andis ema talle tiitli Princess Royal. Tegemist on traditsiooniliselt nimetusega, mille briti monarh võib anda oma vanimale tütrele. (Ka praeguse kuninganna vanim tütar Anne on Princess Royal.)

Ta abiellus juba 17-aastaselt tulevase Saksa valitseja Friedrich III-ga. Victoria vanemad üritasid selle abieluga Briti-Saksa suhteid tihendada, aga kuuldavasti oli siiski ka armastusabieluga tegemist. Friedrich sai valitseda küll ainult 99 päeva, siis suri. Victoria kandis kogu ülejäänud elu leinarõivaid ja lasi ehitada Friedrichshofi (Friedrichi järgi) lossi, kus oma surmani elas. Tänapäeval kannab uhke hoone Kronbergi lossi nime ning seal asub luksuslik hotell (tervelt 5 tärniga).

http://www.schlosshotel-kronberg.de/go/home
Saksamaal kutsuti Vicoriat Die Engländerin (inglanna)- ka Saksamaal elades räägiti nende kodus inglise keelt. Pereringis oli tema hüüdnimeks lihtsalt Vicky.

Victoria oli intelligentne ja mitmekülgselt haritud, kunstis andekas, õppinud mitmeid keeli nagu kuninglike tegelaste puhul tavaks. Saksamaal tegutses ta kunsti ja hariduse toetajana (seistes ka tütarlaste hariduse eest) ning oli oma vaadetelt liberaal.

Ta suhtles tihedalt oma päritoluperekonnaga, sh emaga, kellega oli tihedas kirjavahetuses. Kuuldavasti oli ta väiksest peale isa Alberti lemmiklaps ja nii isa kui tütar elasid Victoria Saksamaale elama minekut raskelt üle.

Victorial oli 8 last, kellest 2 surid lapseeas, teised läksid siniverelistega paari. Näiteks seitsmendana sündinud printsess Sophiest sai Konstantin I abikaasana Kreeka kuninganna. Ajaloos kuulsaim Victoria järelulijaist on ilmselt Wilhelm II, Saksa keisririigi viimane valitseja (aastail 1888-1918).

Victoria suri 1901.aastal veidi rohkem kui pool aastat peale oma ema kuninganna Victoriat.

Ta on olnud tegelaseks mitmes ajaloolises filmis, näiteks "Fall of Eagles" aastast 1974, kus teda kehastas Gemma Jones (ka madam Pomfrey "Harry Potteris" ja Bridgeti ema "Bridget Jonesi päevikus").
http://www.aveleyman.com/ActorCredit.aspx?ActorID=8913

Leidsin ka sellise huvitava lehe, siin on päris palju pilte.

*Praegu valitsev Elizabeth II on tänase seisuga kuniganna olnud 62 aastat ja 51 päeva. Kui ta ka järgmise aasta 10.septembril veel kuninganna on, läheb kuninganna Victoriast mööda.

Allikas: wiki

Kommentaarid

  1. Victoria (kas see oli siis teise Victoria ema), kes sai kaheksa last? Kui tolle tütrest Victoria mees sai juba siis surma, kui nooruk oli 17, et siis mismoodi ta jõudis kaheksa last saada? Sai teise mehe?

    VastaKustuta
  2. Tekst jätab vist natuke eksitava mulje. Kõnealune abiellus siis, kui ta ise oli 17, sai mehega 8 last ja siis mingi hetk palju hiljem sai mees kunniks ja 99 päeva peale kunniks saamist suri ära.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...