Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #3 - Muusikavagun

Alustuseks peab kohe ütlema, et säärast aastat nagu oli 2012, sel aastal polnud. Aga see pole kurtmise pärast öeldud, pigem on loogiline, et kui hobust pidevalt piitsutada, siis ta väsib vahepeal ära. Ja kui mõnda aega piitsa ei saa, küll siis on hea meel, kui mingi hetk jälle saab.

Muusikaauhinnad 2013

Parim südamepõksutaja - Chairlift "I belong in your arms"
Parim filmimuusika - filmist "Mandariinid"
Parim reisilaul - Abba "Waterloo" (usu või ära usu, aga suvel kuulasin sõnu ja sain aru, mis point on)
Parim golden oldie - The Fifth Dimension "Wedding bell blues"
Parim hommikulaul - Rilo Kiley "Silver lining"
Parim kõnnilaul - Chairlift "Sidewalk safari" (nagu nimigi ütleb, onju)
Parim teatrilaul - Mihkel Raud "Shine on"
Parim muusikavideo - Curly Strings "Maailm heliseb" (mitte kunagi ei saanud telekat klõpsutades sellest niisama edasi minna)
Parim kõrbelaul - Tõnis Mägi "Sa haara kinni mu käest"
Parim euroromantik -Marco Mengoni "L'Essenziale"
Parim paroodia - Koit Toome Barry Gibbina (nagu näha, ei jäta see saade ka muusikaauhindu puutumata)
Parim duett -  Liisi Koikson ja Toomas Kolk "Where the wild roses grow" (maitea, kas see oli sel aastal või mitte, aga praegu kargas pähe)
Naljakaim duett - Evelin Võigemast ja Tanel Padar "Kaelakee hääl" (tihti juhtub, et ma ei naera naljakate asjade peale, aga selle peale naersin küll)

Eriauhind Teistkordne mainimine ehk Laul, mida on laupäevastel tööpäevadel jätkuvalt mõnus kuulata - Richard Hawley ja Alex Turner "The only ones who know"
Eriauhind Fun to sing - Cheap Trick "That 70s song"
Eriauhind Aitäh, Angelina- The Raveonettes "Last dance"
Eriauhind Ilmselt väga hea pophitt, kui juba esmakordsel kuulamisel tuttav tundub - Margaret Berger "I feed you my love"

Lõpetuseks reklaamiminutid. Ilmunud on 3 plaadist koosnev kogumik "Eesti 90ndad". Vot see on track listing.

Kommentaarid

  1. Su lemmikuid 2013 ei saa praegu üle kuulata, aga parima dueti ja naljakaima duetiga olen nõus küll :) eriti teisega.
    90ndate kolmik ... mmm (Y) ... nägin ka poes.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...