Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #2- Võrrete vagun

suurim prohmakas - see, et pole siiani viitsinud ühe asjaga tegeleda
suurim kordaminek - lotovõit on alati kordaminek. Ka siis, kui 2€ võidad (ega suurt rohkem pole võitnud ka :P)
parim eesti tutvus – Holgerd, if you know what I mean
parim muu tutvus –siin on välismaalast mõeldud? Nooh, siis Olav.
lemmik telefonikõne – Kui mu mälu mind ei peta, siis algas sõnadega "Vaata aknast välja."
aasta lause – "Ma tõmban küll iga öö rediseid läbi nina." (Hillar sarjas "ENSV")
aasta kõige lollim küsimus – neid on tegelikult täitsa häid ja naljakaid, aga ei tule õigel hetkel meelde. Üks oli "Mis on analüüs?"
minu kõige lollim sõnaaps – enda oma ei tule meelde, aga hiljuti, kui trükimuuseumis käisime ja üks seal oma jõulukaarti trükkis, siis tal tuli "Häid jõule" asemel "Häib jõule" (sest trükkimisel tuleb kõik tähed peegelpildis panna, aga d jäi panemata). See oli päris naljakas.
lemmikvoodikaaslane – soe ja karvane
lemmikfilm - juba eelmises vagunis mainitud "Mandariinid", "Before midnight"
lemmikraamat - taasloetud "Wikmani poisid" ja "Kunksmoor"
suurim ettevõtmine – kas istuda autosse või mitte, selles on küsimus
lemmiktelesari – "Downton Abbey", 70ndad, "ENSV". Oi, ja kuidas ma eelmises vagunis ometi "Rosario" ära unustasin. Ometi oli üks korralik seebimaa seebikas kõigi nende türgi draamade kõrval.
suurim rõõm – väga rõõmsaks teeb näiteks see, kui saad aru, et kellelgi on mingi sinuga seotud asi läbi mõeldud. Ja siis teeb veel rõõmsamaks, kui alles mingi hetk hiljem saad aru, et seal oli tegelikult veel mõni kiht, mida alguses ei näinudki.
suurim üllataja – Koit Toome
kõige khuulim koht – Hiiumaal üks koht. Võib-olla ongi hea, et pole pilti siia juurde panna, peab mõttes meeles pidama.
kõige khuulim hommik – kui päike paistab ja meri kohiseb
kõige halvem hommik – maitea, unine?
kõige khuulim kink – sel aastal on mitmelt poolt lilli kingitud, minu meelest väga hea kink
parim kohvikaaslane – hommikune päike
kõige khuulim kooliaine – olgem ausad, kirjandus siiski on kõige khuulim kooliaine
suurim shokk – mul on š-ga šokid, näiteks triibulised
parim laul – hea laul on nt "Last dance" ansamblilt The Raveonettes
kõige parem koht – see, kus ma parajasti olla tahan
parasiitsõna -sel aastal on üks eriti kole parasiitsõna külge pugenud, tahab ka korralike prouade juuresolekul mõnikord üle huulte tulla, paha-paha, kohe väga paha
leid – inimesed pigem kui asjad
drama queen - nagu eelmisel aastal, läheb seegi kord see tiitel minust mööda ja kuulub kellelegi teisele
parim kuu - juuli, va puhkusekuu, on ikka hea kuu
läbikukkunud idee – Positivuse külastamine
parim sms – on olnud tihe sõnumiaasta! Üritan siin läbi klõpsutada ja tundub, et jaanuari välja jõudmine võtab ikka mitu aega. Aga. Leidsin ühe hea. 23.veebruaril sain sellise sõnumi: "Priwetik babu..pazdrawlaju tebja s dnjom rashdenija! Shelaju tebe wsewo haroshewa, zdarowja i denjag. Tseluju inessa" Sõnum tuli numbrilt algusega +491. Ei leidnudki otsingust riiki, millele see kood vastaks, ainus kahtlusalune on Oskarshamn Rootsis.
räigeim stoori – see, et jätkuvalt leidub lolle, kes purjuspäi autot juhivad
aasta jook - õunamahl
aasta avastus – ristsõnas tuli välja, et spagaadi sünonüüm on kääriste. Hirnu herneks ma ütlen.
kõige mõttetum tegu - püüd vanale koerale uusi trikke õpetada, seepärast ma ei üritagi seda teha. Vahepeal on ainult keeruline aru saada, milline koer on juba vana koer.

Kommentaarid

  1. Tahaks su parim kohvikaaslane olla ... eriti neil päevil ... :) :P

    Aga tolle sõnumi tõlget ka paluks, kui võimalik ...

    VastaKustuta
  2. Nooh, see on kellegi õnnitlus sünnipäevaks. Soovib palju õnne sünnipäevaks, kõike head, tervist ja raha. Lõpetuseks suudleb ka veel.

    Praegu hakkasin vaatama, et see raha soovimine on küll üks huvitav asi, mida polegi nagu varem kohanud, siin pole nagu kombeks.

    VastaKustuta
  3. Rikast jõuluvana või jõuluvanale suurt rahakotti soovitakse küll aeg-ajalt ...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...