Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #2- Võrrete vagun

suurim prohmakas - see, et pole siiani viitsinud ühe asjaga tegeleda
suurim kordaminek - lotovõit on alati kordaminek. Ka siis, kui 2€ võidad (ega suurt rohkem pole võitnud ka :P)
parim eesti tutvus – Holgerd, if you know what I mean
parim muu tutvus –siin on välismaalast mõeldud? Nooh, siis Olav.
lemmik telefonikõne – Kui mu mälu mind ei peta, siis algas sõnadega "Vaata aknast välja."
aasta lause – "Ma tõmban küll iga öö rediseid läbi nina." (Hillar sarjas "ENSV")
aasta kõige lollim küsimus – neid on tegelikult täitsa häid ja naljakaid, aga ei tule õigel hetkel meelde. Üks oli "Mis on analüüs?"
minu kõige lollim sõnaaps – enda oma ei tule meelde, aga hiljuti, kui trükimuuseumis käisime ja üks seal oma jõulukaarti trükkis, siis tal tuli "Häid jõule" asemel "Häib jõule" (sest trükkimisel tuleb kõik tähed peegelpildis panna, aga d jäi panemata). See oli päris naljakas.
lemmikvoodikaaslane – soe ja karvane
lemmikfilm - juba eelmises vagunis mainitud "Mandariinid", "Before midnight"
lemmikraamat - taasloetud "Wikmani poisid" ja "Kunksmoor"
suurim ettevõtmine – kas istuda autosse või mitte, selles on küsimus
lemmiktelesari – "Downton Abbey", 70ndad, "ENSV". Oi, ja kuidas ma eelmises vagunis ometi "Rosario" ära unustasin. Ometi oli üks korralik seebimaa seebikas kõigi nende türgi draamade kõrval.
suurim rõõm – väga rõõmsaks teeb näiteks see, kui saad aru, et kellelgi on mingi sinuga seotud asi läbi mõeldud. Ja siis teeb veel rõõmsamaks, kui alles mingi hetk hiljem saad aru, et seal oli tegelikult veel mõni kiht, mida alguses ei näinudki.
suurim üllataja – Koit Toome
kõige khuulim koht – Hiiumaal üks koht. Võib-olla ongi hea, et pole pilti siia juurde panna, peab mõttes meeles pidama.
kõige khuulim hommik – kui päike paistab ja meri kohiseb
kõige halvem hommik – maitea, unine?
kõige khuulim kink – sel aastal on mitmelt poolt lilli kingitud, minu meelest väga hea kink
parim kohvikaaslane – hommikune päike
kõige khuulim kooliaine – olgem ausad, kirjandus siiski on kõige khuulim kooliaine
suurim shokk – mul on š-ga šokid, näiteks triibulised
parim laul – hea laul on nt "Last dance" ansamblilt The Raveonettes
kõige parem koht – see, kus ma parajasti olla tahan
parasiitsõna -sel aastal on üks eriti kole parasiitsõna külge pugenud, tahab ka korralike prouade juuresolekul mõnikord üle huulte tulla, paha-paha, kohe väga paha
leid – inimesed pigem kui asjad
drama queen - nagu eelmisel aastal, läheb seegi kord see tiitel minust mööda ja kuulub kellelegi teisele
parim kuu - juuli, va puhkusekuu, on ikka hea kuu
läbikukkunud idee – Positivuse külastamine
parim sms – on olnud tihe sõnumiaasta! Üritan siin läbi klõpsutada ja tundub, et jaanuari välja jõudmine võtab ikka mitu aega. Aga. Leidsin ühe hea. 23.veebruaril sain sellise sõnumi: "Priwetik babu..pazdrawlaju tebja s dnjom rashdenija! Shelaju tebe wsewo haroshewa, zdarowja i denjag. Tseluju inessa" Sõnum tuli numbrilt algusega +491. Ei leidnudki otsingust riiki, millele see kood vastaks, ainus kahtlusalune on Oskarshamn Rootsis.
räigeim stoori – see, et jätkuvalt leidub lolle, kes purjuspäi autot juhivad
aasta jook - õunamahl
aasta avastus – ristsõnas tuli välja, et spagaadi sünonüüm on kääriste. Hirnu herneks ma ütlen.
kõige mõttetum tegu - püüd vanale koerale uusi trikke õpetada, seepärast ma ei üritagi seda teha. Vahepeal on ainult keeruline aru saada, milline koer on juba vana koer.

Kommentaarid

  1. Tahaks su parim kohvikaaslane olla ... eriti neil päevil ... :) :P

    Aga tolle sõnumi tõlget ka paluks, kui võimalik ...

    VastaKustuta
  2. Nooh, see on kellegi õnnitlus sünnipäevaks. Soovib palju õnne sünnipäevaks, kõike head, tervist ja raha. Lõpetuseks suudleb ka veel.

    Praegu hakkasin vaatama, et see raha soovimine on küll üks huvitav asi, mida polegi nagu varem kohanud, siin pole nagu kombeks.

    VastaKustuta
  3. Rikast jõuluvana või jõuluvanale suurt rahakotti soovitakse küll aeg-ajalt ...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Statistika 2025

Kõrgeimalt hinnatud raamatud: Märkisin 2025. aasta jooksul üles infot loetud raamatute peategelaste kohta. Allpool on kõik peategelaste nimed ühes pilves. Absoluutarvus enim esinenud nimi oli Krisse (sama tegelane kolmes raamatus). Kahes erinevas raamatus oli peategelaseks Addie, kahes ka Nora ja Ella. Ainus korduv perenimi oli Kivimaa - sellesama kolm korda esinenud Krisse nimi. Peategelastest kaks kolmandikku olid naised, kolmandik mehed. (Sama muide loetud raamatute autorite puhul.) Peategelaste ametite puhul oli kordumist muidugi rohkem kui nimedega. 13 tegelast olid mingit sorti õpilased, 7 tegelast olid seotud kohvikuga (pidaja või töötaja) ja koguni 5 tegelast olid keeletoimetajad! Ehk polegi üllatav, mõeldes, et ikka ju soovitatakse kirjutada sellest, mida tead ja oskad - tundub usutav, et mitmed kirjanikud on keeletoimetamisega kursis. Oli 4 ajakirjanikku (või sellelaadset), 3 teadusega seotud ametit ja 3 raamatupoega seotud ametit. Kõige huvitavam amet oli ehk hobuserautaja....

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...