Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #3 - Muusikavagun

Alustuseks peab kohe ütlema, et säärast aastat nagu oli 2012, sel aastal polnud. Aga see pole kurtmise pärast öeldud, pigem on loogiline, et kui hobust pidevalt piitsutada, siis ta väsib vahepeal ära. Ja kui mõnda aega piitsa ei saa, küll siis on hea meel, kui mingi hetk jälle saab.

Muusikaauhinnad 2013

Parim südamepõksutaja - Chairlift "I belong in your arms"
Parim filmimuusika - filmist "Mandariinid"
Parim reisilaul - Abba "Waterloo" (usu või ära usu, aga suvel kuulasin sõnu ja sain aru, mis point on)
Parim golden oldie - The Fifth Dimension "Wedding bell blues"
Parim hommikulaul - Rilo Kiley "Silver lining"
Parim kõnnilaul - Chairlift "Sidewalk safari" (nagu nimigi ütleb, onju)
Parim teatrilaul - Mihkel Raud "Shine on"
Parim muusikavideo - Curly Strings "Maailm heliseb" (mitte kunagi ei saanud telekat klõpsutades sellest niisama edasi minna)
Parim kõrbelaul - Tõnis Mägi "Sa haara kinni mu käest"
Parim euroromantik -Marco Mengoni "L'Essenziale"
Parim paroodia - Koit Toome Barry Gibbina (nagu näha, ei jäta see saade ka muusikaauhindu puutumata)
Parim duett -  Liisi Koikson ja Toomas Kolk "Where the wild roses grow" (maitea, kas see oli sel aastal või mitte, aga praegu kargas pähe)
Naljakaim duett - Evelin Võigemast ja Tanel Padar "Kaelakee hääl" (tihti juhtub, et ma ei naera naljakate asjade peale, aga selle peale naersin küll)

Eriauhind Teistkordne mainimine ehk Laul, mida on laupäevastel tööpäevadel jätkuvalt mõnus kuulata - Richard Hawley ja Alex Turner "The only ones who know"
Eriauhind Fun to sing - Cheap Trick "That 70s song"
Eriauhind Aitäh, Angelina- The Raveonettes "Last dance"
Eriauhind Ilmselt väga hea pophitt, kui juba esmakordsel kuulamisel tuttav tundub - Margaret Berger "I feed you my love"

Lõpetuseks reklaamiminutid. Ilmunud on 3 plaadist koosnev kogumik "Eesti 90ndad". Vot see on track listing.

Sildid:

Kommentaarid

  1. Mailit28. detsember 2013, kell 20:48

    Su lemmikuid 2013 ei saa praegu üle kuulata, aga parima dueti ja naljakaima duetiga olen nõus küll :) eriti teisega.
    90ndate kolmik ... mmm (Y) ... nägin ka poes.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...
3 kommentaari
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »