Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #5 - Filmivagun

Eelviimase ja viimase vaguni vahele on ennast sel aastal pookinud uus vagun, filme täis. Kuna filme on palju vaadatud ja neist IMDB-s hindamise kaudu ka jälg maas on, siis miks mitte üks lisavagun, onju. Mõtlesin, mis kujul seda teha, tundub, et tuleb hetkel lihtne edetabel koos kommentaaridega. Mõned on sihukesed siin nimistus, mis on tegelikult varem nähtud, aga kuna nägemine toimus igiammu, siis ülevaatamine on sama hea kui uuesti vaatamine.

27. Women - Tjah. Vähem kui pool aastat on vaatamisest möödas ja enam ei mäleta, mis teema oli. See vist ei tõota head.
26. Valentine's Day - Seda filmi vaatasin konkreetse sooviga vaadata halba (ja imalat) filmi. Täitis oma eesmärgi. See on täitsa huvitav, kuidas staariparaadiga filmid kukuvad jube halvad välja tihti.
25. Sex and the City 2 - Siin olid vähemalt tuttavad tegelased, aga film ise oli halvem veel kui 1.osa (järgedega ikka juhtub nii).
24. The Best Exotic Marigold Hotel - See ei olnud halb film, aga mind ei köitnud nii palju kui mõtlesin, et võiks. Siiski saab ta punkte juba kasvõi selle eest, et Maggie Smith, Bill Nighy ja Judi Dench mängisid.
23. The Great Gatsby - Midagi oli puudu ja midagi oli liiga palju. Ilmselt on siin see probleem ka, et ma ei saa ameerika kirjandusest nii palju aru kui euroopa omast.
22. Anna Karenina - Ühest küljest on klassika põhjal tehtud asju alati hea vaadata, sest sisu ei anna ära rikkuda. Teisest küljest tundub, et nõustun ühe kolleegi arvamusega "venelasi oskavad ikka ainult venelased ise mängida". Selle filmi tegelased mõjusidki nagu mingeid tegelasi mängivad inimesed, mitte lihtsalt inimesed.
21. A Dangerous Method - Keira Knightley ei kuulu kohe kindlasti minu lemmikute hulka, aga millegipärast mängib ta kogu aeg filmides, mis mulle sisu poolest huvi pakuvad. See oli täitsa nitševoo film, aga ei midagi liiga mäletamisväärset.
20. Mrs Doubtfire - Ükspäev telekast tuli, ammu polnud näinud. Täitsa armas film. 
19. Loaded Weapon 1 - Olen reeglina esimene, kes sellistesse "pööraselt naljakatesse" filmidesse pika hambaga suhtub. Aga see oli "Surmarelva" paroodia, mistõttu sain aru, mis teemal nali käis ja lausa naersin.
18. Inglorious Basterds - Kuni seda näinud polnud, olin kogu aeg kindel, et tegemist on jube ägeda filmiga, teema tundus huvitav ja puha. Võib-olla sattusin valel päeval vaatama või olid muud huvid suuremad, aga kuidagi ei jätnud suurt muljet.
17. Gambit - Suurt midagi ei mäleta, mis seal toimus, aga meeles on, et aru sain, igav ei olnud, vahepeal ajas naerma, Alan Rickman mängis ja Colin Firth mängis. Nende asjade eest plusspunktid.
16. The Family - maffiaperekonna film, päris stiilne ja naljakas, natuke tarantinolik, aga tegelikult Luc Besson.
15. Back to the Future III - Mitte eriti viimane-hapupiimane isegi
14. Back to the Future II - Kust ma kuulsin, et pidi olemas olema mingi keskmise lapse kriis, et kui sa pole ei noorim ega vanim, siis hõljud kusagil vahepeal ja ei saa aru, mis sinu roll on vms. Maitea.
13. Back to the Future I - Kellel ei olnud see väiksena üks lemmikfilme?
12. The Golden Compass - Tuli jõulude ajal telekast. Päris huvitav idee (inimene ja tema deemon), voolav tegevus ja muidugi vapper tüdruk. Pärast vaatasin, et jääkaru häält tegi Ian McKellen. Ja John Faad mängis Carson "Downton Abbey"'st. Lõpp oli selline, nagu peaks järgmine osa ka tulema. Ahaa, tundub, et raamatuid ongi mitu tükki.
11. Star Wars Episode IV: A new hope - Täitsa nitševoo. Eriti rahul olin sellega, et sain aru, mis värk toimus. (Tihti juhtub sihukeste filmide puhul, et järg läheb käest ära ja lugu kisub segaseks.) Ilmselt ma ei oska hinnata selle filmi suurt väärtust, aga ma pole ka niiväga sihukese asja sihtrühm.
10. Bright Star - Mõne kultuuriinimese eluloofilmiga, mille tegevus toimub 19.sajandi Inglismaal, ei saa väga palju mööda panna. See konkreetne oli John Keatsi kohta. Täitsa ilus.
9. Mamma Mia! - Mitut lugu olin enne Youtube'ist vaadanud kui tervet filmi korraga nägin. ABBA laulud, ilus ilm ja mitu kobedat näitlejat. Miks mitte.
8. Inception - Taaskord huvitav mõte ja vinks-vonks teostus. Aga jällegi on see asi, et mina pole sellise filmi sihtrühm, st kui mõtlen, et vaataks mingit ägedat filmi, siis ma ei pane esimese valikuna seda käima. Ja nagu kaasvaatajagi arvas, oleks võinud selleteemalises filmis midagi veel diibimat olla. Võib-olla oligi, aga ise ei saanud aru, mine tea.
7. The Perks of being a Wallflower - Ooh, mis ma oskan öelda. Vaata seda filmi ja toida oma sisemist teismelist. Ilus soundtrack ja üldiselt õhkamapanev film.
6. The Help - Selleteemalise filmiga annab väga lihtsalt üle vindi minna, aga siin olid asjad täitsa stiilselt lahendatud. Nali ja sisu ja kõik.
5. The Godfather I - Perekonnasaagad mulle meeldivad, Itaalia perekond on lausa nagu omaette mõiste. Või siis maffiaperekond. Ühtlasi oli kena näha noort Al Pacinot ja saada aru, mida tähendab väljend "I'm gonna make him an offer he won't refuse".
4. Django Unchained - Kuna film kestab peaaegu 3 tundi, oli minul tavapärane kartus, kas äkki nihelema ei aja vahepeal. Ei ajanud. Tegelikult ajas, aga muul põhjusel. Inimesi lastakse sõelapõhjadeks, aga no naljakas on. Tarantino omas elemendis, seekord vesternikastmes.
3. Before Midnight - Panen jah selle ettepoole kui kuulsad Coppola ja Tarantino, sest minuaegsetele ja minusugustele on see film kohene klassika. Moodne klassika, aga klassika none the less.
2. Der Untergang - Täitsa pekkis. Mõned asjad, mida seal filmis tehti ja mis toimusid. Kogu asi mõjus väga tõetruult. Ühtlasi oli huvitav lõpuks päriselt seda stseeni näha, mille subtiitritega versioone tohutul hulgal YT-s levib.
1. Mandariinid - Enne teisi asju pean ütlema, et jumalast normaalse pikkusega film. Praegu tundub, et kõik filmid lähevad juba üle 2 tunni, ometi suutis keegi ka tavalise 1,5-tunnise teha. Mõnikord käib närvidele, kui asi, mida öelda tahetakse, väga selgelt välja tuleb, aga siin just meeldis. Filmid sõjast on reeglina sõjavastased filmid. Ja milline õppetund teemal "Inimlikkus". See pidi tänapäeval kaduv väärtus olema, nii et ehk oligi aeg meelde tuletada.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...