- Päris lamp oleks, kui kirjutaks juturaamatu pealkirjaga, mis vihjab hoopis millelegi muule. "20 rooga noorele perenaisele" või "Koome sokke!"
- Miks bussiga sõites seisab alati mu läheduses inimene, kellel on eriti rämedakõlaline köha? Tuleb mõte küll et cräääp...
- Head nimepäeva, Auvo!
Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Meeldib see postitus. :) Selline lamp pealkiri sobiks ilmselt eriti hästi krimka kaanele, sest annaks lugejale sellist creepyt efekti. Aga minusugune hakkaks kindlasti pärast raamatu lugemist ennast poolhulluks mõtlema, et miks see pealkiri ikka selline oli, mis seos seal oli jne...ja kui siis seda seost välja ei mõtle, siis hakkaksin kirjanikku kiruma, et mis mõttega ta selle pealkirja ikka pani jne. Aga kui tegemist oleks ikka hea raamatuga, siis ma ilmselt ei kirukski eriti, vaid klassifitseeriksin ta lihtsalt heade raamatute nimekirja. Muide, "Väike prints" on minu arvates üks selline raamat, mille pealkiri mind pisut segadusse ajab.
VastaKustuta