Otse põhisisu juurde

Veel on aega

  • Selleaastase ajaloo riigieksami üheks teemaks on Aasia ja Aafrika 20. sajandil. Kuigi saan ehk aru selle teemavaliku põhjustest, siis ikkagi...good luck, eksamitegijad. Teisalt võib-olla vaatan liiga enda mätta otsast, noh et minu jaoks oleks see umbes kõige hullem võimalik teema. Paljudele äkki meeldib ka.
  • Enam pikka aega ei ürita väita, et kuu on kõige ägedam taevakeha. Päike on vabalt praegu.
  • Kasutasin ühel päeval esmakordselt sellist imeasja nagu laenutusautomaat. Raamatute tarvis. Tuli välja küll. Peale seda, kui olin raamatut mingis kolmes eri asendis tollele koodilugejale asetanud. Raamat, tähendab, oli eri asendites, mitte mina. Kuigi pilt minust automaadi ees kükitamas, ühel jalal seismas või küürutamas pole ka just kõige huumorivaesem.
  • Tulenevalt viimati öeldud sõnast mainin ära, et minu arvates on huumoririkas väga mõnus sõna. See "riri" seal keskel.
  • Eilne ETV saade, kus valimiste üksikkandidaadid olid, oli huumoririkas. Igasuguseid tüüpe ikka. Teisalt muidugi võiks see tähendada, et kõigile on midagi.
  • Nädalavahetusel toimus revolutsioon meie väikese ekraaniga telepurgis. Suurimat profiiti lõikas Eurosport tõustes 21.kanalilt 0 peale, halvim päev polnud ka Fox Crime'il (25>14).
  • Lootsin, et Kathriini suust tulnud lause "Täna on "Kuum pirukas 6"", oli unenägu, kuid paraku teatab saatekava, et tegemist on karmi reaalsusega.
  • Täna on esimene päev sel aastal, kui päike loojub peale kella viit. 17:01.

Kommentaarid

  1. Kas peale või pärast? Mul on alati sellega üks segadus...
    Tervitades
    Pluusi-T.

    VastaKustuta
  2. Mul ka tegelikult. Aga ma kunagi jätsin nagu meelde, et peale midagi (nt peale kella viit) ja millegi pärast (nt sinu pärast). Maitea, kas mul ka õigus on. Filoloogipreilid?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...