Otse põhisisu juurde

Veel on aega

  • Selleaastase ajaloo riigieksami üheks teemaks on Aasia ja Aafrika 20. sajandil. Kuigi saan ehk aru selle teemavaliku põhjustest, siis ikkagi...good luck, eksamitegijad. Teisalt võib-olla vaatan liiga enda mätta otsast, noh et minu jaoks oleks see umbes kõige hullem võimalik teema. Paljudele äkki meeldib ka.
  • Enam pikka aega ei ürita väita, et kuu on kõige ägedam taevakeha. Päike on vabalt praegu.
  • Kasutasin ühel päeval esmakordselt sellist imeasja nagu laenutusautomaat. Raamatute tarvis. Tuli välja küll. Peale seda, kui olin raamatut mingis kolmes eri asendis tollele koodilugejale asetanud. Raamat, tähendab, oli eri asendites, mitte mina. Kuigi pilt minust automaadi ees kükitamas, ühel jalal seismas või küürutamas pole ka just kõige huumorivaesem.
  • Tulenevalt viimati öeldud sõnast mainin ära, et minu arvates on huumoririkas väga mõnus sõna. See "riri" seal keskel.
  • Eilne ETV saade, kus valimiste üksikkandidaadid olid, oli huumoririkas. Igasuguseid tüüpe ikka. Teisalt muidugi võiks see tähendada, et kõigile on midagi.
  • Nädalavahetusel toimus revolutsioon meie väikese ekraaniga telepurgis. Suurimat profiiti lõikas Eurosport tõustes 21.kanalilt 0 peale, halvim päev polnud ka Fox Crime'il (25>14).
  • Lootsin, et Kathriini suust tulnud lause "Täna on "Kuum pirukas 6"", oli unenägu, kuid paraku teatab saatekava, et tegemist on karmi reaalsusega.
  • Täna on esimene päev sel aastal, kui päike loojub peale kella viit. 17:01.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Anonüümne12. veebruar 2011, kell 12:00

    Kas peale või pärast? Mul on alati sellega üks segadus...
    Tervitades
    Pluusi-T.

    VastaKustuta
  2. Truffe12. veebruar 2011, kell 12:34

    Mul ka tegelikult. Aga ma kunagi jätsin nagu meelde, et peale midagi (nt peale kella viit) ja millegi pärast (nt sinu pärast). Maitea, kas mul ka õigus on. Filoloogipreilid?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »