- Päris lamp oleks, kui kirjutaks juturaamatu pealkirjaga, mis vihjab hoopis millelegi muule. "20 rooga noorele perenaisele" või "Koome sokke!"
- Miks bussiga sõites seisab alati mu läheduses inimene, kellel on eriti rämedakõlaline köha? Tuleb mõte küll et cräääp...
- Head nimepäeva, Auvo!
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Meeldib see postitus. :) Selline lamp pealkiri sobiks ilmselt eriti hästi krimka kaanele, sest annaks lugejale sellist creepyt efekti. Aga minusugune hakkaks kindlasti pärast raamatu lugemist ennast poolhulluks mõtlema, et miks see pealkiri ikka selline oli, mis seos seal oli jne...ja kui siis seda seost välja ei mõtle, siis hakkaksin kirjanikku kiruma, et mis mõttega ta selle pealkirja ikka pani jne. Aga kui tegemist oleks ikka hea raamatuga, siis ma ilmselt ei kirukski eriti, vaid klassifitseeriksin ta lihtsalt heade raamatute nimekirja. Muide, "Väike prints" on minu arvates üks selline raamat, mille pealkiri mind pisut segadusse ajab.
VastaKustuta