See on lugu Andreas Eggeri elust.
Andreas Egger elab Austrias, mägedes. Ta jõuab elu jooksul mitmeid asju teha. Näiteks töötada mägisõidukite (pole kindel, mis nende riistapuude õige nimi on) paigaldajana, lumelaviini üle elada, veeta II maailmasõja ajal ja järgselt mitu aastat Venemaal, töötada mägedes matkajuhina.
Inimese elu on teemaks. Inimese suhe eluga? Naljakas nii öelda, aga on noh. Inimese suhe loodusega ka.
Raamat ongi see, mida pealkiri ütleb. Ja pealkiri ütleb tegelikult kahte asja - kas terve elu või terviklik elu.
See võiks meeldida inimestele, kellele meeldib omadussõna
R A H U L I K
Muidugi oli kohti, kus saanuks dramaatiline olla, aga ei olnud. Ei üritatud lugejast mingit kiiret tugevat emotsiooni välja pigistada, ei paistnud kartust, et kui pole ülipingeline, siis lugeja ei viitsi lugeda. Jutustati lihtsalt ja selgelt, ei proovitud muljet avaldada, ei olnud mingit mitme aja või tegelase vahel pendeldamist ega muud vormilist peenutsemist. Näide sellisest raamatust, mis ei tundu kirjutatud, vaid on pigem niisama kellegi sulest välja voolanud.
Mõtlen, et selliseid raamatuid võiks rohkem olla. Vähemalt mina tahaks neid rohkem lugeda. Oleks heaks vastukaaluks igsugustele muudele valdkondadele (ja paljudele raamatutele), kus pidev tõmblemine käib.
Raamat on õhuke, paremal süvenejal võimalik ühekorraga läbi lugeda. Esikaas mulle väga meeldib, on rahustav oma siiruviirulisuses.
Eesti keeles on see ka olemas. Mul oli audioraamat võtta ja kuidagi ei mõelnudki eestikeelse variandi peale. "Kogu elu" igal juhul, Piret Pääsuke veel tõlkinud ka.
Samalt autorilt varem loetud:
