Otse põhisisu juurde

Synne Sun Løes "Vihane psühholoog"

Ma olen see tüüp, kes teeb aeg-ajalt ESTERis otsingut teemal Mida uut norra kirjandusest eesti keelde tõlgitud on. "Vihane psühholoog", raamat läbipõlenud psühholoogist, oli seni tähelepanuta jäänud. Üsna uus asi, norra keeles esmailmunud 2021.

Saame 49-aastase Idunni elust osa kusagil aasta jooksul. Ta on üksikema, kelle poeg on raamatu alguses kaitseväkke minemas. See pole Idunni jaoks kerge. Ühtlasi ajavad vanemad teda imeliku jutuga närvi ning töö juures on uppumise ja pelgalt paberitäitja tunne. Kui Idunn töölt poolsunniviisiliselt haiguslehele saadetakse (sest välja imbub video, kus ta ühe patsiendiga töökoha ukse vastu mune loobib), ei tundu see algul hea mõte. Läheb aega mööda, hakkab mõte rohkem meeldima. 

Nii pikka polegi olnud.

Idunnil on kaks kujuteldavat sõpra. Esimene neist on maailma parimaid keskmaajooksjaid Jakob Ingebrigtsen. Jakob ei räägi midagi, ainult jookseb ja jookseb, sest seisma jääda ei saa. Teine sõber räägib märksa rohkem, sest tema on Sigmund Freud, kelle töö ongi tarka juttu ajada. 

Jakob annab mulle motivatsiooni jooksu jätkamiseks. Freud aktsepteerib pikutamist ja puhkust.

Põhimõtteliselt on kolmas sõber ka - kirjasõber Bent Høie, pikaajaline Norra tervishoiuminister. Idunn kirjutab talle, mida teeb, arvab (nt Norra tervishoiusüsteemist). Bent muidugi talle ei vasta. 

Väikese ülesastumise (pärisinimese, mitte kujuteldavana) teeb hüpohondriale spetsialiseerunud psühhiaater Ingvard Wilhelmsen.

Freudi, Høiet ja Wilhelmseni nimetab Idunn jõuluvanadeks, sest nad on (juhtumisi?) kõik habemikud. 

Polegi muud kui see, et Idunn üritab hakkama saada, lahendust leida. Kuivõrd raamatu autor on ise vaimse tervise valdkonna inimene, siis pole väga üllatav, et leiab ka. (Ses mõttes et mõni psühholoog vaevalt kirjutaks raamatu, mis lõpeb tõdemusega, et kõik on läbi ja lootusetus võtab alatiseks üle.)

Maailm vajab peamurdmist ja muretsemist. See vajab ärevust ja depressiooni. See vajab inimesi, kes ei suuda emotsioone reguleerida. Kes lasevad oma tunded valla. See vajab hulle, autentseid ja crazy'sid reaktsioone hullule ja crazy'le maailmale. On täiesti nõme käia ringi, naeratada ja noogutada täiesti naeruväärselt mõttetus ühiskonnas. Maailm liigub edasi eelkõige tänu inimestele, kes suudavad näha negatiivset. Inimestele, kes on võimelised vihastama. Mitte ühtegi revolutsiooni maailmas pole juhtinud inimesed, kes mõtlevad ainult positiivselt ning on muretud ja happy'd.

Järelsõnas öeldi selgelt, et tegemist on satiirilise alatooniga romaaniga, et keegi valesti aru ei saaks/ennast solvatuna ei tunneks. 

Oli jah üle vindi keeratud. Kohati oli naljakas, kohati läks ehk liiga paljuks minu jaoks. Siiski lihtsalt loetav lugu keerulisel teemal. Ja väga oluline, et siin rõhutati kui hea asi on juust!

Mainiti mulle tuttavaid kirjanikke (Erlend Loe, Ken Follett), seriaali "Mulla all", raamatut "Sööbik ja Pisik", Susanne Sundføri laulu "Kamikaze", mida ka varasemast teadsin. Ikka tore, kui äratundmishetki on. Laheda sõna sain teada - saksakeelne Besserwisser. Eesti keeles on ka olemas kõiketeadja ja inglise keeles know-it-all, aga mulle meeldib Besserwisser enim neist. 

Ja veel. Ma polnud kunagi mõelnud, kas see torditüki püstijäämise ja mehelesaamise teema on mingi universaalne teema või Eesti teema (või nõukajäänukteema näiteks). Siit sain teada, et vähemalt Norras tuntakse ka sellist arvamist. 

Kaanekujundus pole päris minu maitse. Pealkirja font annab samas aimu, et tegemist pole ülitõsise raamatuga. 


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...