Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: II - rõõmus kategooria

Rõõmsad avangud, niisiis.

15. Bob Sinclair - Love generation (kusagil 24 sekundit avangut)
From Jamaica to the world it's just love. Eks Usain Bolt läks pensionile tõesti.

14. Mr Lawrence - Annabel (27)
Ossaraks, ma sain praegu esimest korda aru, et selle koha peal, kus lauldakse blablablablabla, seal on lause I need your love, love, love, love, love.

13. Blind Melon - No rain (20)
Pole seda laulu vist kunagi lõpuni kuulanud, algus ongi põhiosa.

12. Hot Hot Heat - Middle of Nowhere (16)
Ma nii kujutan ette, kuidas mingi vend istus klaveri taga ja klimberdas ja siis kogemata läksid noodid sihukesse järjekorda nagu siin.

11. The Ting Tings - Shut up and let me go (26)
See oli mingi Fanta reklaami laul vist? Ma ise ei mäleta, aga kusagil öeldi.

10. Lenny Kravitz - It ain't over till it's over (27)
Täpselt see üks Lenny laul, mis mulle meeldib, ja algus on selle kõige parem osa.

9. Modest Mouse - Float on (24)
Meeldejääv.

8. Sigur Rós - Inní Mér Syngur Vitleysingur (25)
Laulu nimi tähendab umbes et minu sees laulab hulluke ja see kõlabki nii.

7. Folkmill - Käib salapidi öö (28)
Vaat see avang on mul telefonihelinaks praegu.

6. Peter, Bjorn an John - Young folks (36)
Siin vilistatakse. Polegi nii levinud asi lauludes.

5. KT Tunstall - Suddenly I see (14)
Väga lühike küll, aga ülimalt energiline jällegi.

4. Ewert and the Two Dragons - (In the End) There's only Love (32)
Täitsa kaval algus, tõmbab tähelepanu küll, kui esimest korda kuulda. (Ma nimelt mäletan, et püüdis, kui esmakordselt seda kuulsin.)

3. Claire's Birthday - Venus (29)
See trõnn-trõnn-trõnn-trõnn-trõnn on peaaegu legendaarne.

2. Savage Garden - The Animal Song (10)
Kõige lühem avang kõigist, aga see on nii lahe, et välja küll ei tahtnud jätta.

1. Olav Ehala - Päikeseratas (18)
Vaat just selles versioonis, mis selles juutubi klipis on. Ma pole rõõmsamat asja elus kuulnud.

I osa- dramaatilised lauluavangud asub siin.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...