Otse põhisisu juurde

Kes loeb, see loeb 2017

Best book you read in 2017: Ken Follett "Taevasambad"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Mary Hart Perry "The Wild Princess: A Novel of Queen Victoria's Defiant Daughter" (Mõtlesin, et tuleb mõnus ajaloohõnguline raamat printsess Louise'ist, aga oli sihuke fan fictioni tasemel kirjutis üsna segavate faktivigadega.)
Most surprising book you read: Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi" (Ulmekas, kus ma sain aru, mis toimus. Kõva sõna.)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Muriel Spark "The Prime of Miss Jean Brodie"
Best series you started in 2017? Best Sequel of 2017? Best Series Ender of 2017?: Kuus "Poldarki" sarja raamatut lugesin läbi. Selline realistlik värk oli. Võib-olla loen edasi kunagi, rohkem kui pooled on veel lugemata kogu sarjast.

Eesti keeles ilmus viimati sarja 4.raamat
"Warleggan". Seriaali Warleggan jälle kaane
peale pandud ja.

Favourite new author you discovered in 2017: Teeme John van der Kiste, on igasuguste kunnide elulugusid kirjutanud.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: Daniel Clowes "Wilson", see oli nimelt graafiline romaan. Ma ütleks et koomiks, aga nojah.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Keskendumisvõime on tänapäeval nii halb, et põhimõtteliselt polegi enam sellist raamatut, mida ei saaks pooleli jätta. Aga ühe istumisega tuli näiteks Roald Dahli "Fantastic Mr Fox". See oli põnev ka. Rebased kaevasid oma käike ja.
Book You Read In 2017 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Kas just kogu raamatut, aga mingeid katkeid miks mitte.
Favourite cover of a book you read in 2017: Helgi Erilaid "Aja jälg kivis. Inglismaa."

Selle sarja raamatutel on kõik kaaned ilusad.
Minu lemmik on "Belgia.Holland.Luksemburg."
kaas.

Most memorable character of 2017: Jean Brodie raamatust "The Prime of Miss Jean Brodie" oli üsna märkimisväärne. Ei suutnud päris ära otsustada, kas ta meeldis mulle või mitte. Tähendab tegelasena meeldis, aga pole kindel, kas ka inimesena meeldiks.
Most beautifully written book read in 2017: Valdur Mikita "Tartu tähestik", Knut Hamsuni "Nälg" (Pole ise osanud seda nii ilusti sõnastada, aga olen nõus, et head põhjamaa raamatut lugedes hakkab alati natuke külm. Ühesõnaga kui kargus niimoodi raamatust välja kargab, et raamatulehed härma lähevad, vat siis on õige asi.)
Most thought-provoking/life-changing book of 2017: Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu". Vähemalt raamatu algusosas oli küll mitu ahhaa!-kohta.
A Book you can't believe you waited until 2017 to read: Gillian Gill "Victoria and Albert: Rulers, Partners, Rivals"
Favourite passage/quote from a book read in 2017: Äää... vanasti olin usinam nende ülesmärkimisega.
Shortest and longest book you read in 2017: Lühim oli Vladislav Koržetsi "Laulud või nii" kusagil 50 leheküljega ja pikim Ken Folletti "Taevasambad" kusagil 1000-ga.

Muhe vunts.

A Book that shocked you the most: Šokeerivat polnud, Gillian Flynni "Gone girl" küll oli selline, mis üritas šokeerida.
OTP of the year: 3 sihukest raamatut lugesin, mille pealkirjas sisaldus paar Victoria and Albert, ma arvan et nemad siis.
Favourite non-romantic relationship of the year: Ross Poldark ja George Warleggan näiteks. (Kuigi ma olen kindel, et ei pea kuigi sügavale internetti kaevuma, leidmaks lugusid, kus see on romantic relationship.)
Best book you read in 2017 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: Jojo Moyes "Me before you" näiteks.
Newest fictional crush from a book you read in 2017: Dr Dwight "Poldarkist", kui keegi peab olema. 

Siin on Luke Norris, kes "Poldarki" seriaalis
doktor Dwighti mängib. Eks ta on nende naiste
jaoks pandud, kellele Rossi-sugused karvased
ürgmehed ei istu. 

Best 2017 debut you read: Tundub et "A Bear called Paddington" oli Michael Bondi esimene raamat.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Hamsuni "Nälja" linnatänavad tulid üsna hästi silme ette. Dahli "Fantastic Mr Foxil" olid illustratsioonid juures, nõnda et noid urge sai ka hästi ette kujutada.
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Oleneb mis on fun kellegi jaoks. Mikita "Tartu tähestik" oli vaimukas, Jaan Pehki luulekogu "Kohtumine tervisega", Mats Traadi "Harala elulood" oli päris must huumor, "Berti mured" sisaldas mõnes kohas täitsa mahlaseid lolle lauseid. Stephen Fry "The Diary of Mrs Fry" oli lausa naljakas.
A Book that made you cry or nearly cry: Jojo Moyes "Me before You"- tõsiselt, kui on nutukat vaja, siis võta see. Aga see on selline hea raamat, mis pole masendav, vaid ongi lihtsalt väga kurb mõne koha peal. J.van der Kiste "Dearest Vicky, Darling Fritz" oli jällegi selline, mis oli kohe algusest masendava tooniga ja lõpuks läks päris kurvaks kätte.
A Book that crushed your soul: Sama mis eelmine suuresti. Loed ja mõtledki et faaaak, kuidas nii üldse saab olla.
Most unique book you read in 2017: "The Victoria Letters: The Heart and Mind of a Young Queen". Sisu poolest polnud eriline, aga oli ilusate piltide ja kõvade kaantega ja lahedas formaadis. Kuuldavasti sihukesi paljude piltidega ilusaid raamatuid nimetatakse kohvilauaraamatuteks, alles hiljuti kuulsin sellisest mõistest.

Üks näitelehekülg.

Genre you read the most from: kusagil kümmekond oli mitteilukirjandus, mis on kõva sõna minu maailmas
Number of books you read: 35

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...