Otse põhisisu juurde

Kes loeb, see loeb 2017

Best book you read in 2017: Ken Follett "Taevasambad"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Mary Hart Perry "The Wild Princess: A Novel of Queen Victoria's Defiant Daughter" (Mõtlesin, et tuleb mõnus ajaloohõnguline raamat printsess Louise'ist, aga oli sihuke fan fictioni tasemel kirjutis üsna segavate faktivigadega.)
Most surprising book you read: Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi" (Ulmekas, kus ma sain aru, mis toimus. Kõva sõna.)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Muriel Spark "The Prime of Miss Jean Brodie"
Best series you started in 2017? Best Sequel of 2017? Best Series Ender of 2017?: Kuus "Poldarki" sarja raamatut lugesin läbi. Selline realistlik värk oli. Võib-olla loen edasi kunagi, rohkem kui pooled on veel lugemata kogu sarjast.

Eesti keeles ilmus viimati sarja 4.raamat
"Warleggan". Seriaali Warleggan jälle kaane
peale pandud ja.

Favourite new author you discovered in 2017: Teeme John van der Kiste, on igasuguste kunnide elulugusid kirjutanud.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: Daniel Clowes "Wilson", see oli nimelt graafiline romaan. Ma ütleks et koomiks, aga nojah.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Keskendumisvõime on tänapäeval nii halb, et põhimõtteliselt polegi enam sellist raamatut, mida ei saaks pooleli jätta. Aga ühe istumisega tuli näiteks Roald Dahli "Fantastic Mr Fox". See oli põnev ka. Rebased kaevasid oma käike ja.
Book You Read In 2017 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Kas just kogu raamatut, aga mingeid katkeid miks mitte.
Favourite cover of a book you read in 2017: Helgi Erilaid "Aja jälg kivis. Inglismaa."

Selle sarja raamatutel on kõik kaaned ilusad.
Minu lemmik on "Belgia.Holland.Luksemburg."
kaas.

Most memorable character of 2017: Jean Brodie raamatust "The Prime of Miss Jean Brodie" oli üsna märkimisväärne. Ei suutnud päris ära otsustada, kas ta meeldis mulle või mitte. Tähendab tegelasena meeldis, aga pole kindel, kas ka inimesena meeldiks.
Most beautifully written book read in 2017: Valdur Mikita "Tartu tähestik", Knut Hamsuni "Nälg" (Pole ise osanud seda nii ilusti sõnastada, aga olen nõus, et head põhjamaa raamatut lugedes hakkab alati natuke külm. Ühesõnaga kui kargus niimoodi raamatust välja kargab, et raamatulehed härma lähevad, vat siis on õige asi.)
Most thought-provoking/life-changing book of 2017: Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu". Vähemalt raamatu algusosas oli küll mitu ahhaa!-kohta.
A Book you can't believe you waited until 2017 to read: Gillian Gill "Victoria and Albert: Rulers, Partners, Rivals"
Favourite passage/quote from a book read in 2017: Äää... vanasti olin usinam nende ülesmärkimisega.
Shortest and longest book you read in 2017: Lühim oli Vladislav Koržetsi "Laulud või nii" kusagil 50 leheküljega ja pikim Ken Folletti "Taevasambad" kusagil 1000-ga.

Muhe vunts.

A Book that shocked you the most: Šokeerivat polnud, Gillian Flynni "Gone girl" küll oli selline, mis üritas šokeerida.
OTP of the year: 3 sihukest raamatut lugesin, mille pealkirjas sisaldus paar Victoria and Albert, ma arvan et nemad siis.
Favourite non-romantic relationship of the year: Ross Poldark ja George Warleggan näiteks. (Kuigi ma olen kindel, et ei pea kuigi sügavale internetti kaevuma, leidmaks lugusid, kus see on romantic relationship.)
Best book you read in 2017 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: Jojo Moyes "Me before you" näiteks.
Newest fictional crush from a book you read in 2017: Dr Dwight "Poldarkist", kui keegi peab olema. 

Siin on Luke Norris, kes "Poldarki" seriaalis
doktor Dwighti mängib. Eks ta on nende naiste
jaoks pandud, kellele Rossi-sugused karvased
ürgmehed ei istu. 

Best 2017 debut you read: Tundub et "A Bear called Paddington" oli Michael Bondi esimene raamat.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Hamsuni "Nälja" linnatänavad tulid üsna hästi silme ette. Dahli "Fantastic Mr Foxil" olid illustratsioonid juures, nõnda et noid urge sai ka hästi ette kujutada.
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Oleneb mis on fun kellegi jaoks. Mikita "Tartu tähestik" oli vaimukas, Jaan Pehki luulekogu "Kohtumine tervisega", Mats Traadi "Harala elulood" oli päris must huumor, "Berti mured" sisaldas mõnes kohas täitsa mahlaseid lolle lauseid. Stephen Fry "The Diary of Mrs Fry" oli lausa naljakas.
A Book that made you cry or nearly cry: Jojo Moyes "Me before You"- tõsiselt, kui on nutukat vaja, siis võta see. Aga see on selline hea raamat, mis pole masendav, vaid ongi lihtsalt väga kurb mõne koha peal. J.van der Kiste "Dearest Vicky, Darling Fritz" oli jällegi selline, mis oli kohe algusest masendava tooniga ja lõpuks läks päris kurvaks kätte.
A Book that crushed your soul: Sama mis eelmine suuresti. Loed ja mõtledki et faaaak, kuidas nii üldse saab olla.
Most unique book you read in 2017: "The Victoria Letters: The Heart and Mind of a Young Queen". Sisu poolest polnud eriline, aga oli ilusate piltide ja kõvade kaantega ja lahedas formaadis. Kuuldavasti sihukesi paljude piltidega ilusaid raamatuid nimetatakse kohvilauaraamatuteks, alles hiljuti kuulsin sellisest mõistest.

Üks näitelehekülg.

Genre you read the most from: kusagil kümmekond oli mitteilukirjandus, mis on kõva sõna minu maailmas
Number of books you read: 35

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...