Otse põhisisu juurde

Kes loeb, see loeb 2017

Best book you read in 2017: Ken Follett "Taevasambad"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Mary Hart Perry "The Wild Princess: A Novel of Queen Victoria's Defiant Daughter" (Mõtlesin, et tuleb mõnus ajaloohõnguline raamat printsess Louise'ist, aga oli sihuke fan fictioni tasemel kirjutis üsna segavate faktivigadega.)
Most surprising book you read: Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi" (Ulmekas, kus ma sain aru, mis toimus. Kõva sõna.)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Muriel Spark "The Prime of Miss Jean Brodie"
Best series you started in 2017? Best Sequel of 2017? Best Series Ender of 2017?: Kuus "Poldarki" sarja raamatut lugesin läbi. Selline realistlik värk oli. Võib-olla loen edasi kunagi, rohkem kui pooled on veel lugemata kogu sarjast.

Eesti keeles ilmus viimati sarja 4.raamat
"Warleggan". Seriaali Warleggan jälle kaane
peale pandud ja.

Favourite new author you discovered in 2017: Teeme John van der Kiste, on igasuguste kunnide elulugusid kirjutanud.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: Daniel Clowes "Wilson", see oli nimelt graafiline romaan. Ma ütleks et koomiks, aga nojah.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Keskendumisvõime on tänapäeval nii halb, et põhimõtteliselt polegi enam sellist raamatut, mida ei saaks pooleli jätta. Aga ühe istumisega tuli näiteks Roald Dahli "Fantastic Mr Fox". See oli põnev ka. Rebased kaevasid oma käike ja.
Book You Read In 2017 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Kas just kogu raamatut, aga mingeid katkeid miks mitte.
Favourite cover of a book you read in 2017: Helgi Erilaid "Aja jälg kivis. Inglismaa."

Selle sarja raamatutel on kõik kaaned ilusad.
Minu lemmik on "Belgia.Holland.Luksemburg."
kaas.

Most memorable character of 2017: Jean Brodie raamatust "The Prime of Miss Jean Brodie" oli üsna märkimisväärne. Ei suutnud päris ära otsustada, kas ta meeldis mulle või mitte. Tähendab tegelasena meeldis, aga pole kindel, kas ka inimesena meeldiks.
Most beautifully written book read in 2017: Valdur Mikita "Tartu tähestik", Knut Hamsuni "Nälg" (Pole ise osanud seda nii ilusti sõnastada, aga olen nõus, et head põhjamaa raamatut lugedes hakkab alati natuke külm. Ühesõnaga kui kargus niimoodi raamatust välja kargab, et raamatulehed härma lähevad, vat siis on õige asi.)
Most thought-provoking/life-changing book of 2017: Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu". Vähemalt raamatu algusosas oli küll mitu ahhaa!-kohta.
A Book you can't believe you waited until 2017 to read: Gillian Gill "Victoria and Albert: Rulers, Partners, Rivals"
Favourite passage/quote from a book read in 2017: Äää... vanasti olin usinam nende ülesmärkimisega.
Shortest and longest book you read in 2017: Lühim oli Vladislav Koržetsi "Laulud või nii" kusagil 50 leheküljega ja pikim Ken Folletti "Taevasambad" kusagil 1000-ga.

Muhe vunts.

A Book that shocked you the most: Šokeerivat polnud, Gillian Flynni "Gone girl" küll oli selline, mis üritas šokeerida.
OTP of the year: 3 sihukest raamatut lugesin, mille pealkirjas sisaldus paar Victoria and Albert, ma arvan et nemad siis.
Favourite non-romantic relationship of the year: Ross Poldark ja George Warleggan näiteks. (Kuigi ma olen kindel, et ei pea kuigi sügavale internetti kaevuma, leidmaks lugusid, kus see on romantic relationship.)
Best book you read in 2017 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: Jojo Moyes "Me before you" näiteks.
Newest fictional crush from a book you read in 2017: Dr Dwight "Poldarkist", kui keegi peab olema. 

Siin on Luke Norris, kes "Poldarki" seriaalis
doktor Dwighti mängib. Eks ta on nende naiste
jaoks pandud, kellele Rossi-sugused karvased
ürgmehed ei istu. 

Best 2017 debut you read: Tundub et "A Bear called Paddington" oli Michael Bondi esimene raamat.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Hamsuni "Nälja" linnatänavad tulid üsna hästi silme ette. Dahli "Fantastic Mr Foxil" olid illustratsioonid juures, nõnda et noid urge sai ka hästi ette kujutada.
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Oleneb mis on fun kellegi jaoks. Mikita "Tartu tähestik" oli vaimukas, Jaan Pehki luulekogu "Kohtumine tervisega", Mats Traadi "Harala elulood" oli päris must huumor, "Berti mured" sisaldas mõnes kohas täitsa mahlaseid lolle lauseid. Stephen Fry "The Diary of Mrs Fry" oli lausa naljakas.
A Book that made you cry or nearly cry: Jojo Moyes "Me before You"- tõsiselt, kui on nutukat vaja, siis võta see. Aga see on selline hea raamat, mis pole masendav, vaid ongi lihtsalt väga kurb mõne koha peal. J.van der Kiste "Dearest Vicky, Darling Fritz" oli jällegi selline, mis oli kohe algusest masendava tooniga ja lõpuks läks päris kurvaks kätte.
A Book that crushed your soul: Sama mis eelmine suuresti. Loed ja mõtledki et faaaak, kuidas nii üldse saab olla.
Most unique book you read in 2017: "The Victoria Letters: The Heart and Mind of a Young Queen". Sisu poolest polnud eriline, aga oli ilusate piltide ja kõvade kaantega ja lahedas formaadis. Kuuldavasti sihukesi paljude piltidega ilusaid raamatuid nimetatakse kohvilauaraamatuteks, alles hiljuti kuulsin sellisest mõistest.

Üks näitelehekülg.

Genre you read the most from: kusagil kümmekond oli mitteilukirjandus, mis on kõva sõna minu maailmas
Number of books you read: 35

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...