Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: I - dramaatiline kategooria

Täna tuli mul ette see olukord, mis ikka vahel tuleb tänaval mussi kuulates. Ootad terve laulu aja seda ühte eriti head kohta, mis seal laulus on, ja siis just selle hea koha peal müristab mingi mootorrattur sinust mööda või keegi karjub vms, nii et ei kuulegi seda head kohta. Mõtlesin siis, mis on üldse lauludes head kohad, ja jõudsin selgusele, et paljud asuvad kusagil laulu viimases kolmandikus, aga mitmed on ka laulude algustes. Seega:

Sisu: laulud, millel on mingil põhjusel meeldejääv algus
Laulud: Minu arvutist (seega uusi lugusid eriti pole)
Reegel: Vähemalt 15-sekundi pikkune avang (mõnede eranditega). Avanguks loetakse laulu algust selle kohani, kuni keegi laulma hakkab. Laulmise all mõistan sõnadega laulmist, muud häälitsused (aaa, mmm, jeee jms) võivad olla avangu osa.
Kategooriad: dramaatiline, laisk ehk mõnus, rõõmus, tantsukas

Kui sulle ei meeldi klaver või kitarr, siis ära kuula neid laule, sest suurem osa avanguid on nonde pillidega.

Esimesena tulevad dramaatilised avangud. Draama on minu lemmikžanr - teatris, kinos, raamatus. Maitea kus veel? Spordis näiteks. Ja muidugi muusikas.

15. Ummamuudu - Kõnõtraat (avangu pikkus umbes 31 sekundit, üldiselt need sekundid siin sulgudes võivad videotes olevaist erineda, kuna need on minu arvutis olevate versioonide järgi võetud)
See päris algus on ju dramaatiline, kas pole?

14. The Cardigans - My Favorite Game (23)
Video, kus proua Nina autoga ringi kihutab, on ka suhteliselt sobiv.

13. Muse - Starlight (23)
Muse kõlab üldse suht dramaatiliselt. See laulja hääl on ka vist sihuke vähe.

12. The National - England (35)
Ma üldiselt fännan seda laulu

11. Coldplay - Clocks (29)
Vist üsna märgiline lugu, sest pärast teda tuli veel mitmeid, mis just energilisele klaverile rõhusid.

10. The Cure - Pictures of You (112)
Eks seda oligi oodata.

9. Arctic Monkeys - Do I wanna know (30)
Siin on huvitavat energiat, mis nõksutama paneb.

8. Vennaskond - Subatlantiline kohtumine (46)
Kohtumine viiuliga.

7. Bloc Party - Signs (55)
Üldse üks selline laul, et kisub vähe kurvaks vist.

6. Genialistid ja Lea Liitmaa - Leekiv armastus (28)
Kõrgeim eesti laulu esindaja. Võib-olla oleks veel parema koha saanud, kui selle laulu keskel poleks üks koht, mis on veel parem kui algus.

5. Sigur Ros - Hoppipolla (50)
Kuna ma olen nagunii juba igal pool kiitnud, kuidas see on parim laul ever, ei hakka siin teda esimeseks panema. Aga ilu on lihtsuses, kas pole.


4. Jimmy Eat World - 23 (94)
Assapoiss, kus see on dramaatiline ja ka hea pikk algus. Kui selle koha jõuad ära oodata, kus kitarrikoht tuleb, on kohe eriti hästi.

3. Tanita Tikaram - Twist in my Sobriety (17)
Kõige lühem selle tabeli avangutest, aga ma mõnikord kuulan kohe mitu korda järjest, see on väga mõjuv kraam.

2. The Cure - Plainsong (155)
Avang moodustab poole laulust, muudkui kestab ja kestab ja kestab. On aega sisse elada. Mulle meeldib nii.

1. The Verve - Bittersweet Symphony (66)
Mis siis veel, eks.

Boonusviis
Keane - Everybody's changing (22)
Kuna ma alguses jätsin ta välja, mõeldes et ah, ei hakka panema, paneks nagunii esimeseks, aga pärast mõtlesin, et kuhu ma ta ikka jätan, siis nüüd on siin boonusena see minu kõigi aegade lemmiklaule. Keane on geniaalne dramaatilise nooruki jaoks.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...