Otse põhisisu juurde

Kirjanurga advendikalender - 22.aken

Kuna ma juba eile vihjasin, et mul on ideid natuke vähem kui 24, tuleb tänane aken filmist "Love Actually", millest olen siin eelnevalt juba küll ja küll kirjutanud. Aga ma praegu iseenda mõttes mõtlesin, et mulle meeldiks, kui see, mida ma siia alla nüüd kirjutan, oleks siin kirjas olemas.

Siin on kõik "Love Actually" lood, mida ma olen üritanud kuidagi toppi panna:

9. Colin ja ämeerika neiud

See oli ilmselgelt naljategemise mõttes tehtud. Naljakas. Esimesel korral vaadates kogu aeg mõtlesin, et kus see catch nüüd on, kas need tüdrukud keeravad talle mingi jama kokku. Aga näe, mõnes filmis ongi nii, et ei keera.

8. Juliet, Peter ja Mark

Madalal kohal on sellepärast, et Keira Knightley figureerib, muidu on see täitsa nunnukurb lugu. See kuulus stseen on muidugi kõige kuulsam ja sama stseeni lõpulause "Enough, enough now" rippus mul kunagi laua kohal, sest on selline üldine asi, mida mõelda asjade kohta, mille üle ei tasu liiga pikalt heietama jääda.

7. Jamie ja Aurelia

Tavaline laaaaavstoori ju tegelikult, aga Colin Firth on esimese armastaja rollis nii veenev, et mina võin teda iga kord uuesti vaadata. Ja see stseen, kus kogu küla läheb koos Jamie'iga Aureliat naiseks paluma, on lahe. Muus osas täitsa tuntud tõde, et parim viis mingi keel selgeks saada on otsida endale vastavast rahvusest kaasa.

6. John ja Judy

Väga hea idee, et kõige tagasihoidlikumad inimesed on need, kes porrinäitlejatena töötavad. See lugu on hea näide sellest, mis võib juhtuda, kui keegi teeb esimese sammu.

5. Carl ja Sarah

See lugu jällegi on hea näide sellest, mis juhtub, kui keegi ei tee esimest sammu. Ja kuidas kõik on kokkuvõttes prioriteetide küsimus. Kunagi mulle tundus, et see lugu jääb filmis lõpetamata, aga tegelikult ei jää ju. "Good night Sarah." - "Good night Carl". Rohkem midagi.

4. Billy Mack ja mänedžer

Bill Nighy on suurepärane näitleja (soovitan ka neid filme, kus ta tõsiseid rolle mängib) ja kogu teema lauluga "Christmas is all around" on suurepärane irooniline näide jõulude tilu-lilu küljest ja sellest, kuidas seda ära kasutada. See, mis teemad Billyl oma mänedžeriga olid, oli minu jaoks ausalt öelda üllatus.

3.  Natalie ja peaminister
Klassikaline romantiline komöödia muidugi - ebatõenäoline paar osutub sobivaks paariks. Aga see moodustab sellest filmist kuidagi nii suure osa või on midagi muud, mis tekitab tunde, et see on väga oluline liin.

2. Daniel ja Sam

See on maailma kõige lahedam asi, kuidas Liami Neasoni tegelane selle poisiga käitub. Ei ütle, et ah, mida sina, poiss, ka armastusest tead, ole tasa, vaid suhtubki poisi probleemi täitsa päriselt ja hakkab genereerima, et mida nüüd siis probleemi lahendamiseks ette võtta.

1. Harry, Karen ja Mia

Väga realistlik, mistõttu ka kõige kriipivam vaadata. Emma Thompson on päriselt see naine, kelle mees mingi noore tibiga sahistama hakkab, ja Joni Mitchell on nagu rusikas silmaauku.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...