Otse põhisisu juurde

Filmid 2016

Üsna kehv filmivaataja olin sel aastal. Kokku ainult 25 ja neistki mitu tükki on miniseriaalid vms. Ja maitea, kuidas ühtegi Eesti filmi pole- ometi oli sel aastal umbes iga kuu mingi uus Eesti film. Mina ühtegi ei näinud.

25. In good company - Mis siin toimus? Ei meenu. Mingi mees ja tema tütar ja tolle boyfriend tegid midagi? Scarlett Johansson mängis.
24. Vampires suck - "Twilighti" paroodia. Naljakas, aga mitte kõrgete punktide film.
23. Mary: The making of a princess - Austraallased tegid filmi sellest, kuidas nende maa tüdrukust Maryst sai Taani kroonprintsess. Imal ja suht odav ja mitte just Oscari kandidaat. Ja mulle ei meeldinud, kuidas siin Taani kuningannat kujutati.
22. Robin Hood: Men in tights - Olin enne seda aastat varasemalt ka seda näinud, aga igiammu. Enam ei tundunud nii naljakas kui kunagi. Aga paroodia kohta oli täitsa normaalsuse piirides.
21. Summer in February - Vaatasin sellepärast, et siin mängis Matthew "Downton Abbey" seriaalist. Võimalik, et film seadis eesmärgiks suure kunsti, aga mulle tundus pisut sünge ja igav. Loodusvaated olid ilusad.
Summer in February (2013) - siis kui Dan Stevens oli veel nagu
Matthew, mitte nagu see nälginud noormees, kes ta praegu on.
20.Vanity Fair - Ilmselt on paremaid filmiversioone sellest raamatust. Suurt ei mäleta peale selle, et peategelane ajas mind närvi (mis oli natuke vist eesmärk ka).
19. We bought a Zoo - Võiks öelda et südamlik perefilm. Üsna ettearvatava süžeega ja pisut imal, aga muusika autor see-eest Jónsi ise.
18. Små Citroner Gula - Eesti keeles "Väikesed kollased sidrunid". Ühe rootsi kirjaniku raamatu põhjal tehtud, aga kui raamat on rootsi, siis film on päris suurte muutustega ameerikaks keeratud. Lugu on uue restorani avamisest ja võimalikest reageeringutest, kui boyfriend jobuks osutub.
17. The Spectacular Now - Tubli abiturienditüdruk ja alkohoolikust abituriendipoiss. Kas üks veab teise halvale teele või veab teine esimese heale teele?
16. The Go-between  - Sellest, kuidas üks väike poisike on sõnumiedastaja uhke preili ja lihtsa maamehe armastusloos.
Vaat selline poiss. Raamatu põhjal tehtud film (nagu paljud)
15. Absolutely Fabulous: The Movie - Seriaalina wtf, filmina ka üsnagi. Täitsa hullud, nagu seda eesti keelde tõlgitigi. 2 naist, otse öeldes alkohoolik ja narkomaan, aga kuidagi on see kõik kokku väga naljakas. Piiripealne huumor (aga kunst ju pidigi haisu ja aroomi piiril sündima).
14. Two Night Stand - Sellest, kuidas tütarlaps oma one night standi juurest ilmastikuolude tõttu hommikul lahkuda ei saa ja kena noorpaar on sunnitud üksteist rohkem tundma õppima.
13. Fury - Üsna sihuke heroiline sõjafilm. Brad Pitt on mingi tankikomandör ja mitmeid dramaatilisi stseene näidatakse. Logan Lerman mängis siin (mis on parimaid põhjusi seda filmi vaadata if you ask me).
12. Now You See Me - Idee poolest huvitav film, mustkunstnikud ja värk. Ikka ju huvitav vaadata ja mõelda, kes siis paha on lõpuks.
8. Stuck in Love - Erinevad laaaaavstoorid ühes perekonnas. Selline väheimalalt nummikas. Ja hea soundtrack. The National ja.
11. Star Wars: The Force Awakens - Järgede puhul on alati kartus, et on halb. See polnud halb. Põhipaha oli muidugi Darth Vaderiga võrreldes üsna hale (Domhnall Gleesoni mängitud kindral Hux oli palju hirmsam), aga muusika jätkuvalt hea ja ma suutsin täitsa jälgida, mis toimus.
Kindral Hux
10. Bridget Jones' Baby - Halvem kui 1.osa, aga parem kui 2.osa. Sisaldas mõningaid küsimärgikohti, aga need võis lahendada lausega "see on film".
9. Schindler's List - Olin kunagi näinud, aga nüüd sai teadlikumalt üle vaadatud. Muidugi on dramaatiline ja vajutabki neid nuppe, mida filmitegijad on tahtnud vajutada. Aga miks nad neid vajutada tahavad ja kuhu jäävad teised nupud?
8. Silver Linings Playbook - Algul tundus, et vist on naljafilm, aga tegelikult polnud. Kõigil on erivajadused, mõnel suuremad. Maitea, kas just 8 Oscarile kandideerimise vääriline film, aga täitsa vaadatav.
7. Office Space - Üsna lamp teema, millest ma palju ei mäleta, aga oli selline alternatiivsem huumor kui kusagil Adam Sandleri filmides.
6. Blackadder Back and Forth - Mingine Blackadderi eraldiseisev lühifilmike, kus ajas rännati. Ma sain naljast aru küll.
5. The Graduate - Kasulik oli see lõpuks ära vaadata, sest on sihuke film, millele muus populaarkultuuris üsna palju viidatakse. Enda teadmata olin mitut lauset sellest filmist juba palju kordi kuulnud George Michaeli laulus "Too Funky". Ilusad Simoni ja Garfunkeli laulud olid siin, "Mrs Robinson" ja "Sound of Silence" ja. Ja ära ütle, ka Dustin Hoffman oli kunagi 30-aastane.
4. Dancing on the Edge - Miniseriaal ühest mustanahaliste džässbändist 1930.aastate Londonis ja nendega seotud rikkast rahvast. Mõlema hulgas on huvitavaid karaktereid.
Kui pikkade kleitide ja salongiõhtute ajastu paelub, siis
Dancing on the Edge sobib.
3. War and Peace - Jällegi miniseriaal. Ega "Sõda ja rahu" pole asjata selline suurteos nagu ta on, ongi sisukas pika aja peale jaotuv lugu. Seriaali tegi BBC - ilusti tehtud, ilusad vaated ja humoorikas viis vene nimesid inglise keeles hääldada, kui tegelikult käis ses maailmas kogu jutt ju hoopis prantsuse keeles. Paul Dano jättis Pierre'ina just nii kohmaka mulje, nagu mulle tundus, et ta pidigi jätma.
2. Any Human Heart - 3-osaline miniseriaal, aga need on ikka rohkem filmi kui seriaali moodi. Ühe mehe elulugu läbi 20.sajandi. William Boydi raamatu põhjal.
1. Brooklyn - Sellest ma tegin terve postituse jaanuaris. Ilus noh, ilus lihtsalt.
1950ndad USAs.

Eriauhind filmile "The Grand Budapest Hotel", millest tubli poole nägin ära, siis jäin magama ja lõpuks ärkasin jälle üles. Aga kaasvaataja kiitis, et täitsa hea oli.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...