Otse põhisisu juurde

Filmid 2016

Üsna kehv filmivaataja olin sel aastal. Kokku ainult 25 ja neistki mitu tükki on miniseriaalid vms. Ja maitea, kuidas ühtegi Eesti filmi pole- ometi oli sel aastal umbes iga kuu mingi uus Eesti film. Mina ühtegi ei näinud.

25. In good company - Mis siin toimus? Ei meenu. Mingi mees ja tema tütar ja tolle boyfriend tegid midagi? Scarlett Johansson mängis.
24. Vampires suck - "Twilighti" paroodia. Naljakas, aga mitte kõrgete punktide film.
23. Mary: The making of a princess - Austraallased tegid filmi sellest, kuidas nende maa tüdrukust Maryst sai Taani kroonprintsess. Imal ja suht odav ja mitte just Oscari kandidaat. Ja mulle ei meeldinud, kuidas siin Taani kuningannat kujutati.
22. Robin Hood: Men in tights - Olin enne seda aastat varasemalt ka seda näinud, aga igiammu. Enam ei tundunud nii naljakas kui kunagi. Aga paroodia kohta oli täitsa normaalsuse piirides.
21. Summer in February - Vaatasin sellepärast, et siin mängis Matthew "Downton Abbey" seriaalist. Võimalik, et film seadis eesmärgiks suure kunsti, aga mulle tundus pisut sünge ja igav. Loodusvaated olid ilusad.
Summer in February (2013) - siis kui Dan Stevens oli veel nagu
Matthew, mitte nagu see nälginud noormees, kes ta praegu on.
20.Vanity Fair - Ilmselt on paremaid filmiversioone sellest raamatust. Suurt ei mäleta peale selle, et peategelane ajas mind närvi (mis oli natuke vist eesmärk ka).
19. We bought a Zoo - Võiks öelda et südamlik perefilm. Üsna ettearvatava süžeega ja pisut imal, aga muusika autor see-eest Jónsi ise.
18. Små Citroner Gula - Eesti keeles "Väikesed kollased sidrunid". Ühe rootsi kirjaniku raamatu põhjal tehtud, aga kui raamat on rootsi, siis film on päris suurte muutustega ameerikaks keeratud. Lugu on uue restorani avamisest ja võimalikest reageeringutest, kui boyfriend jobuks osutub.
17. The Spectacular Now - Tubli abiturienditüdruk ja alkohoolikust abituriendipoiss. Kas üks veab teise halvale teele või veab teine esimese heale teele?
16. The Go-between  - Sellest, kuidas üks väike poisike on sõnumiedastaja uhke preili ja lihtsa maamehe armastusloos.
Vaat selline poiss. Raamatu põhjal tehtud film (nagu paljud)
15. Absolutely Fabulous: The Movie - Seriaalina wtf, filmina ka üsnagi. Täitsa hullud, nagu seda eesti keelde tõlgitigi. 2 naist, otse öeldes alkohoolik ja narkomaan, aga kuidagi on see kõik kokku väga naljakas. Piiripealne huumor (aga kunst ju pidigi haisu ja aroomi piiril sündima).
14. Two Night Stand - Sellest, kuidas tütarlaps oma one night standi juurest ilmastikuolude tõttu hommikul lahkuda ei saa ja kena noorpaar on sunnitud üksteist rohkem tundma õppima.
13. Fury - Üsna sihuke heroiline sõjafilm. Brad Pitt on mingi tankikomandör ja mitmeid dramaatilisi stseene näidatakse. Logan Lerman mängis siin (mis on parimaid põhjusi seda filmi vaadata if you ask me).
12. Now You See Me - Idee poolest huvitav film, mustkunstnikud ja värk. Ikka ju huvitav vaadata ja mõelda, kes siis paha on lõpuks.
8. Stuck in Love - Erinevad laaaaavstoorid ühes perekonnas. Selline väheimalalt nummikas. Ja hea soundtrack. The National ja.
11. Star Wars: The Force Awakens - Järgede puhul on alati kartus, et on halb. See polnud halb. Põhipaha oli muidugi Darth Vaderiga võrreldes üsna hale (Domhnall Gleesoni mängitud kindral Hux oli palju hirmsam), aga muusika jätkuvalt hea ja ma suutsin täitsa jälgida, mis toimus.
Kindral Hux
10. Bridget Jones' Baby - Halvem kui 1.osa, aga parem kui 2.osa. Sisaldas mõningaid küsimärgikohti, aga need võis lahendada lausega "see on film".
9. Schindler's List - Olin kunagi näinud, aga nüüd sai teadlikumalt üle vaadatud. Muidugi on dramaatiline ja vajutabki neid nuppe, mida filmitegijad on tahtnud vajutada. Aga miks nad neid vajutada tahavad ja kuhu jäävad teised nupud?
8. Silver Linings Playbook - Algul tundus, et vist on naljafilm, aga tegelikult polnud. Kõigil on erivajadused, mõnel suuremad. Maitea, kas just 8 Oscarile kandideerimise vääriline film, aga täitsa vaadatav.
7. Office Space - Üsna lamp teema, millest ma palju ei mäleta, aga oli selline alternatiivsem huumor kui kusagil Adam Sandleri filmides.
6. Blackadder Back and Forth - Mingine Blackadderi eraldiseisev lühifilmike, kus ajas rännati. Ma sain naljast aru küll.
5. The Graduate - Kasulik oli see lõpuks ära vaadata, sest on sihuke film, millele muus populaarkultuuris üsna palju viidatakse. Enda teadmata olin mitut lauset sellest filmist juba palju kordi kuulnud George Michaeli laulus "Too Funky". Ilusad Simoni ja Garfunkeli laulud olid siin, "Mrs Robinson" ja "Sound of Silence" ja. Ja ära ütle, ka Dustin Hoffman oli kunagi 30-aastane.
4. Dancing on the Edge - Miniseriaal ühest mustanahaliste džässbändist 1930.aastate Londonis ja nendega seotud rikkast rahvast. Mõlema hulgas on huvitavaid karaktereid.
Kui pikkade kleitide ja salongiõhtute ajastu paelub, siis
Dancing on the Edge sobib.
3. War and Peace - Jällegi miniseriaal. Ega "Sõda ja rahu" pole asjata selline suurteos nagu ta on, ongi sisukas pika aja peale jaotuv lugu. Seriaali tegi BBC - ilusti tehtud, ilusad vaated ja humoorikas viis vene nimesid inglise keeles hääldada, kui tegelikult käis ses maailmas kogu jutt ju hoopis prantsuse keeles. Paul Dano jättis Pierre'ina just nii kohmaka mulje, nagu mulle tundus, et ta pidigi jätma.
2. Any Human Heart - 3-osaline miniseriaal, aga need on ikka rohkem filmi kui seriaali moodi. Ühe mehe elulugu läbi 20.sajandi. William Boydi raamatu põhjal.
1. Brooklyn - Sellest ma tegin terve postituse jaanuaris. Ilus noh, ilus lihtsalt.
1950ndad USAs.

Eriauhind filmile "The Grand Budapest Hotel", millest tubli poole nägin ära, siis jäin magama ja lõpuks ärkasin jälle üles. Aga kaasvaataja kiitis, et täitsa hea oli.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...