Otse põhisisu juurde

Raamatud 2016

Best book you read in 2016: Emile Zola "Daamide õnn"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Philip Roth "Indignation" (Ikka seesama reha, et ameeriklaste kirjutatud raamatutest ma ei saa aru. Sündmustikust saan aru, aga mitte sellest, mis neis nii erilist on, et jube headeks raamatuteks pidada.)
Most surprising book you read: Miranda July "The First Bad Man" (wtf)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Stephen Fry "The Fry Chronicles"
Best series you started in 2016? Best Sequel of 2016? Best Series Ender of 2016?: Höhö, nimelt seeria, mida ma alustasin. "Sõda ja rahu".
Favourite new author you discovered in 2016: Leidsin, et Mart Sander on kirjanikuna märksa seeditavam kui saatejuhina.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: "Minu Rootsi" Nonde Minu-raamatute osas on mul varasemalt kerge tõrge olnud.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Põhimõtteliselt ühe lugemisega lugesin läbi Andy Murray raamatu "77: My Road to Wimbledon Glory" (Aga ilmselt mitte sellepärast, et ta oleks tohutult action-packed olnud.)
Book You Read In 2016 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ilmar Trulli humoorikad luuleraamatud.
Favourite cover of a book you read in 2016: Eks ikka "Piiblilood"

Vaat see.
Most memorable character of 2016: Logan Mountstuart raamatust "Üks inimsüda". Ka Jeesuse nooruspõlvest jutustavas raaamatus "Lamb" oli üsna värvikaid kujusid.
Most beautifully written book read in 2016: Tehke tina, aga ilusamini kui Andrei Makine ei kirjuta keegi. Sedakorda raamat "Once upon the river love".
Most thought-provoking/life-changing book of 2016: Mikita "Lindvistika". See mõte, mida ta peamiselt provõugib on umbes selline: On jah nii! Täpselt! Hmm...tegelikult see pole ju midagi uut ega enneolematut. Aga kuidas siis keegi teine pole varem tulnud selle peale, et sihukest asja kirjutada?
A Book you can't believe you waited until 2016 to read: Evelyn Waugh "Tagasi Bridesheadi". See on täpselt sellises kohas ja sellisel ajal toimuv raamat, mida ma pidin ammu olema lugenud.
Favourite passage/quote from a book read in 2016: Eks neid diipe mõtteid ole pea igas raamatus, aga ehk hoopis siia üks luuletus härra Trullilt.

Rähn kõnnib metsas, käib niisama, jalutab.
Siis lendab koju ja tunneb - pea valutab.

Siis kutsub arsti
ja arst tuleb varsti
ja ütleb, et siin pole rohtu küll muud,
kui põruta peaga vastu puud.

Shortest and longest book you read in 2016: Lühim oli Ilmar Trulli luuleraamatutest üks (mingi 40 piltidega lehekülge) ja kõige paksem Kajsa Ingemarssoni "Kõik sai alguse veest" (üle 600 midagi).
A Book that shocked you the most: Daniel Glattaueri "Igavesti sinu" oli täis selliseid kohti, mis sind ühe ja teise osapoole poolt ja vastu mõtlema üritasid panna.
OTP of the year: Eilis ja Tony raamatust "Brooklyn"
Favourite non-romantic relationship of the year: Liesel ja tema isafiguur Hans raamatus "Raamatuvaras"
Liesel ja Hans filmis "Raamatuvaras",
mida ma ikka veel vaadanud pole.
Best book you read in 2016 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: "Kääbiku" paroodiat "Kööbik" poleks ma suure tõenäosusega omal algatusel kunagi lugenud.
Newest fictional crush from a book you read in 2016: Pole eriti sellist. "Sõja ja rahu" Pierre? Andrei? Eikumbki.
Best 2016 debut you read: Ausalt öelda tundub, et Justin Halperni "Shit my dad says" on ainuke debüütraamat, mida sel aastal lugesin.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Lasteraamatutest paremini ikka ei saa. Lindgreni "Madlike ja Jaanikingu põnn" ja Mauri Kunnase "Jõuluvana".
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Ilmar Trull taas, "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" ja "Lindvistika"
A Book that made you cry or nearly cry: Polnud sellist. "Raamatuvaras" oli ehk traagilisim.
Hidden gem of the year: "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" Sest on briljantne mõte kirjutada humoorikas väljamõeldis Jeesuse lapse- ja noorpõlvest.

A Book that crushed your soul: William Boydi "Üks inimsüda" mõne koha peal, eriti lõpus.
Most unique book you read in 2016: Seesama "Üks inimsüda", kuna kirjeldas ühe mehe elu kaudu suurt osa 20.sajandist.
Genre you read the most from: lasteraamatud (kusagil kolmandik loetuist)
Number of books you read: 38

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...