Otse põhisisu juurde

Raamatud 2016

Best book you read in 2016: Emile Zola "Daamide õnn"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Philip Roth "Indignation" (Ikka seesama reha, et ameeriklaste kirjutatud raamatutest ma ei saa aru. Sündmustikust saan aru, aga mitte sellest, mis neis nii erilist on, et jube headeks raamatuteks pidada.)
Most surprising book you read: Miranda July "The First Bad Man" (wtf)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Stephen Fry "The Fry Chronicles"
Best series you started in 2016? Best Sequel of 2016? Best Series Ender of 2016?: Höhö, nimelt seeria, mida ma alustasin. "Sõda ja rahu".
Favourite new author you discovered in 2016: Leidsin, et Mart Sander on kirjanikuna märksa seeditavam kui saatejuhina.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: "Minu Rootsi" Nonde Minu-raamatute osas on mul varasemalt kerge tõrge olnud.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Põhimõtteliselt ühe lugemisega lugesin läbi Andy Murray raamatu "77: My Road to Wimbledon Glory" (Aga ilmselt mitte sellepärast, et ta oleks tohutult action-packed olnud.)
Book You Read In 2016 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ilmar Trulli humoorikad luuleraamatud.
Favourite cover of a book you read in 2016: Eks ikka "Piiblilood"

Vaat see.
Most memorable character of 2016: Logan Mountstuart raamatust "Üks inimsüda". Ka Jeesuse nooruspõlvest jutustavas raaamatus "Lamb" oli üsna värvikaid kujusid.
Most beautifully written book read in 2016: Tehke tina, aga ilusamini kui Andrei Makine ei kirjuta keegi. Sedakorda raamat "Once upon the river love".
Most thought-provoking/life-changing book of 2016: Mikita "Lindvistika". See mõte, mida ta peamiselt provõugib on umbes selline: On jah nii! Täpselt! Hmm...tegelikult see pole ju midagi uut ega enneolematut. Aga kuidas siis keegi teine pole varem tulnud selle peale, et sihukest asja kirjutada?
A Book you can't believe you waited until 2016 to read: Evelyn Waugh "Tagasi Bridesheadi". See on täpselt sellises kohas ja sellisel ajal toimuv raamat, mida ma pidin ammu olema lugenud.
Favourite passage/quote from a book read in 2016: Eks neid diipe mõtteid ole pea igas raamatus, aga ehk hoopis siia üks luuletus härra Trullilt.

Rähn kõnnib metsas, käib niisama, jalutab.
Siis lendab koju ja tunneb - pea valutab.

Siis kutsub arsti
ja arst tuleb varsti
ja ütleb, et siin pole rohtu küll muud,
kui põruta peaga vastu puud.

Shortest and longest book you read in 2016: Lühim oli Ilmar Trulli luuleraamatutest üks (mingi 40 piltidega lehekülge) ja kõige paksem Kajsa Ingemarssoni "Kõik sai alguse veest" (üle 600 midagi).
A Book that shocked you the most: Daniel Glattaueri "Igavesti sinu" oli täis selliseid kohti, mis sind ühe ja teise osapoole poolt ja vastu mõtlema üritasid panna.
OTP of the year: Eilis ja Tony raamatust "Brooklyn"
Favourite non-romantic relationship of the year: Liesel ja tema isafiguur Hans raamatus "Raamatuvaras"
Liesel ja Hans filmis "Raamatuvaras",
mida ma ikka veel vaadanud pole.
Best book you read in 2016 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: "Kääbiku" paroodiat "Kööbik" poleks ma suure tõenäosusega omal algatusel kunagi lugenud.
Newest fictional crush from a book you read in 2016: Pole eriti sellist. "Sõja ja rahu" Pierre? Andrei? Eikumbki.
Best 2016 debut you read: Ausalt öelda tundub, et Justin Halperni "Shit my dad says" on ainuke debüütraamat, mida sel aastal lugesin.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Lasteraamatutest paremini ikka ei saa. Lindgreni "Madlike ja Jaanikingu põnn" ja Mauri Kunnase "Jõuluvana".
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Ilmar Trull taas, "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" ja "Lindvistika"
A Book that made you cry or nearly cry: Polnud sellist. "Raamatuvaras" oli ehk traagilisim.
Hidden gem of the year: "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" Sest on briljantne mõte kirjutada humoorikas väljamõeldis Jeesuse lapse- ja noorpõlvest.

A Book that crushed your soul: William Boydi "Üks inimsüda" mõne koha peal, eriti lõpus.
Most unique book you read in 2016: Seesama "Üks inimsüda", kuna kirjeldas ühe mehe elu kaudu suurt osa 20.sajandist.
Genre you read the most from: lasteraamatud (kusagil kolmandik loetuist)
Number of books you read: 38

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...