Otse põhisisu juurde

Raamatud 2016

Best book you read in 2016: Emile Zola "Daamide õnn"
Book you were excited about and thought you were going to love more but didn’t?: Philip Roth "Indignation" (Ikka seesama reha, et ameeriklaste kirjutatud raamatutest ma ei saa aru. Sündmustikust saan aru, aga mitte sellest, mis neis nii erilist on, et jube headeks raamatuteks pidada.)
Most surprising book you read: Miranda July "The First Bad Man" (wtf)
A Book you pushed the most people to read (and they did): Stephen Fry "The Fry Chronicles"
Best series you started in 2016? Best Sequel of 2016? Best Series Ender of 2016?: Höhö, nimelt seeria, mida ma alustasin. "Sõda ja rahu".
Favourite new author you discovered in 2016: Leidsin, et Mart Sander on kirjanikuna märksa seeditavam kui saatejuhina.
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: "Minu Rootsi" Nonde Minu-raamatute osas on mul varasemalt kerge tõrge olnud.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?: Põhimõtteliselt ühe lugemisega lugesin läbi Andy Murray raamatu "77: My Road to Wimbledon Glory" (Aga ilmselt mitte sellepärast, et ta oleks tohutult action-packed olnud.)
Book You Read In 2016 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ilmar Trulli humoorikad luuleraamatud.
Favourite cover of a book you read in 2016: Eks ikka "Piiblilood"

Vaat see.
Most memorable character of 2016: Logan Mountstuart raamatust "Üks inimsüda". Ka Jeesuse nooruspõlvest jutustavas raaamatus "Lamb" oli üsna värvikaid kujusid.
Most beautifully written book read in 2016: Tehke tina, aga ilusamini kui Andrei Makine ei kirjuta keegi. Sedakorda raamat "Once upon the river love".
Most thought-provoking/life-changing book of 2016: Mikita "Lindvistika". See mõte, mida ta peamiselt provõugib on umbes selline: On jah nii! Täpselt! Hmm...tegelikult see pole ju midagi uut ega enneolematut. Aga kuidas siis keegi teine pole varem tulnud selle peale, et sihukest asja kirjutada?
A Book you can't believe you waited until 2016 to read: Evelyn Waugh "Tagasi Bridesheadi". See on täpselt sellises kohas ja sellisel ajal toimuv raamat, mida ma pidin ammu olema lugenud.
Favourite passage/quote from a book read in 2016: Eks neid diipe mõtteid ole pea igas raamatus, aga ehk hoopis siia üks luuletus härra Trullilt.

Rähn kõnnib metsas, käib niisama, jalutab.
Siis lendab koju ja tunneb - pea valutab.

Siis kutsub arsti
ja arst tuleb varsti
ja ütleb, et siin pole rohtu küll muud,
kui põruta peaga vastu puud.

Shortest and longest book you read in 2016: Lühim oli Ilmar Trulli luuleraamatutest üks (mingi 40 piltidega lehekülge) ja kõige paksem Kajsa Ingemarssoni "Kõik sai alguse veest" (üle 600 midagi).
A Book that shocked you the most: Daniel Glattaueri "Igavesti sinu" oli täis selliseid kohti, mis sind ühe ja teise osapoole poolt ja vastu mõtlema üritasid panna.
OTP of the year: Eilis ja Tony raamatust "Brooklyn"
Favourite non-romantic relationship of the year: Liesel ja tema isafiguur Hans raamatus "Raamatuvaras"
Liesel ja Hans filmis "Raamatuvaras",
mida ma ikka veel vaadanud pole.
Best book you read in 2016 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: "Kääbiku" paroodiat "Kööbik" poleks ma suure tõenäosusega omal algatusel kunagi lugenud.
Newest fictional crush from a book you read in 2016: Pole eriti sellist. "Sõja ja rahu" Pierre? Andrei? Eikumbki.
Best 2016 debut you read: Ausalt öelda tundub, et Justin Halperni "Shit my dad says" on ainuke debüütraamat, mida sel aastal lugesin.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: Lasteraamatutest paremini ikka ei saa. Lindgreni "Madlike ja Jaanikingu põnn" ja Mauri Kunnase "Jõuluvana".
A Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: Ilmar Trull taas, "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" ja "Lindvistika"
A Book that made you cry or nearly cry: Polnud sellist. "Raamatuvaras" oli ehk traagilisim.
Hidden gem of the year: "Lamb: The Gospel according to Biff, Christ's childhood pal" Sest on briljantne mõte kirjutada humoorikas väljamõeldis Jeesuse lapse- ja noorpõlvest.

A Book that crushed your soul: William Boydi "Üks inimsüda" mõne koha peal, eriti lõpus.
Most unique book you read in 2016: Seesama "Üks inimsüda", kuna kirjeldas ühe mehe elu kaudu suurt osa 20.sajandist.
Genre you read the most from: lasteraamatud (kusagil kolmandik loetuist)
Number of books you read: 38

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...