Otse põhisisu juurde

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb.

1.aken - Jõulud teel maale

Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid).

Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, nagu pahade tegelastega tihti juhtub. Ja värvuse poolest oli ta must, head inglid olid muidugi valged.

See oli tegelikult islandi multikas nimega Jól á leið til jarðar, mis oli valmis tehtud Eestis Nukufilmi stuudios. Õngel näiteks oli islandi keeles Öngull. (See oleks ehk hea kasutajanimi, kui kellelgi juhtub parajasti seda vaja olema.)

Paraku ei õnnestunud mul kusagilt leida ei pilte ega videomaterjali sellest multikast. Võib-olla ongi parem, on see asi mällu kirjutatud nii lahedana, nagu ta tookord oli. Mõnusalt veider ja teravmeelne Island.

Kommentaarid

  1. Õngel on ainuke asi, mida ma sellest multikast mäletan :)

    VastaKustuta
  2. Ma iga jõul mõtlen heldimusega selle peale ja ootan-loodan, et ehk kunagi õnnestub veel näha!
    T.

    VastaKustuta
  3. Huvitav, et mulle selline asi üldse ei meenu. :S Mina meenutan/loodan iga jõul tõeliselt armsaid multikaid, mida omal ajal jõuluhommikutel näitas, aga miskipärast ei tule selliseid enam. Sellised lühemad, kuid sisukad multikad, kenasti joonistatud tegelastega - tõeliselt jõululikud multikad, armsad ... Tahaks, et mu lapsed ka neid näeks ... Aga ikka mingid pikad kogu aeg või mingid koledad tegelased nagu Grinch jmt :D

    VastaKustuta
  4. Jah, ühest küljest väga tahaks noid kunagisi multikaid uuesti näha. Teisalt ma natuke kardan ka seda, sest mõne asjaga on küll nii juhtunud, et lapsena oli lemmikasi ja kui täiskasvanuna uuesti näed, tundub suht jama.

    VastaKustuta
  5. Otot...

    Põulud, põulud, (?) ahhahhaa,
    saadan maa peale ma,
    põrgust trotsi toovad nad,
    täitma peavad tervet maad...

    Kas kõlab tuttavalt? Ja Õngel kontoritooliga mööda oma tuba meeletus rõõmus ringi kimamas ja mingit sellist teksti räppimas? Esimene sõna jäi mulle tol ajal segaseks, kuna kõlas rohkem nagu "põud", aga jutt oli vist mingitest anti-jõuludest, mille Õngel lahti pidi laskma, kui päris-jõulud on hävitatud

    VastaKustuta
  6. Ha!
    Siggi animatsioonistuudio kodukal oli sarja tutvustav video. Pole küll päris see, aga mingi meenutus siiski: https://www.youtube.com/watch?v=QzluRy7PnN4

    VastaKustuta
  7. Ha, esimesed 8 osa on Youtubes originaalkeeles olemas!
    https://www.youtube.com/results?search_query=%22J%C3%93L+%C3%81+LEI%C3%90+TIL+JAR%C3%90AR%22

    VastaKustuta
  8. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/joulukalender-1-305598 Siit saab vaadata!

    VastaKustuta
  9. Hei, ma leidsin lehe sama asja otsimisel ja jagaks siin ka siis allikat, kust saab seda terves pikkuses vaadata: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/joulukalender-1

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...