Otse põhisisu juurde

Juuuuubel

Nädala eest tähistas Truffe kirjanurk oma 10.sünnipäeva. Sel puhul sai ta uhke märgi rinda (vt parempoolsest tulbast). Lisaks koostasin allpool oleva pildikese, mis sisaldab ühte mõtet iga täitunud aasta jaanuarikuust. (Kes tahab suuremat ja teravamat pilti, saab pildi peale vajutada.)


Mis teema on arooniatega? Aroonia, see on midagi sõnulseletamatut. Midagi sellist, mida polegi mõtet öelda. Aga kui see öeldud saab (ja küll on suur soov, et saaks), siis on ütlejal hea meel ja lugejal/kuuljal naeratamapanev aroonia mekk suus. Eriti aroonilise jutu puhul läheb keel lillaks ja tekib tunne, nagu oleks mingeid kahtlaseid marju söönud - pea sumiseb, kulmud kerkivad ja hääl hakkab üles-alla jõnksuma. Aroonia on nagu õnn- see pole eesmärk vaid eluviis!

Kommentaarid

  1. Mailit19. jaanuar 2016, kell 15:19

    Palju õnne! Kas 19. jaanuaril tegid selles blogis oma esimese postituse?
    Kui vanaks eelmine blogi elas?

    VastaKustuta
  2. Anonüümne19. jaanuar 2016, kell 15:32

    "Neiu, teil on julget pealehakkamist! A’ miks ka mitte! Noorus... usk enesesse... Noh, tubli! Kui raskeks läheb – toetame. Igatahes!"

    Palju õnne! Siia on öösiti hea tulla lugema.

    tk.

    VastaKustuta
  3. Truffe19. jaanuar 2016, kell 16:46

    Mkm. Tegelikult tegin 12.jaanuaril 2006 esimese postituse Truffe kirjanurga nimelises blogis. Tollal oli see jah mitte blogspotis vaid mis too eelmine koht oligi. Aga kui blogspotti kolisin, siis tõin kõik vanad postitused ka siia kaasa. Nii et varem kui jaanuaris 2006 pole kusagil midagi olnud.

    VastaKustuta
  4. Truffe19. jaanuar 2016, kell 16:50

    Hm...see "Neiu, teil on julget pealehakkamist..." on "Mehed ei nuta" või midagi sellist?

    Õnnitluste eest tänan! Ja hea kuulda, et sa oled ikka veel öökull. Mina olen 8st 5ni tööpäevade poolt päris ära rikutud, südaööni üleval olla on ka kunsttükk.

    VastaKustuta
  5. meRilin K19. jaanuar 2016, kell 17:57

    "Aroonia, see on midagi sõnulseletamatut. Midagi sellist, mida polegi mõtet celda." oleks järgmise juubelipostituse sildi teksti kandidaat, mu meeleest.

    VastaKustuta
  6. Truffe19. jaanuar 2016, kell 21:57

    Oleks. Kuid kui see on aroonia, on seda siis mõtet öelda? :D

    VastaKustuta
  7. Mailit8. veebruar 2016, kell 11:49

    Aroonialt libises mu mõte kohe "mustikasse ***" ... ha-haa :D

    VastaKustuta
  8. Truffe8. veebruar 2016, kell 12:01

    Ühed mustad mõlemad :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...
Postita kommentaar
Loe edasi »

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...
Postita kommentaar
Loe edasi »