Otse põhisisu juurde

Kuninglikud vaated 2015

See on midagi minu (ja kui soovid, siis ka sinu) sisemisele harakale. Kuna üks lehekülg tegi väga põhjalikke kokkuvõtteid kuninglike naiste 2015.aasta rõivastumisest*, siis oli lihtne sealt mu jaoks silmapaistvad tualetid välja korjata. Silmapaistjad saavad nüüd pärjatud. Sest see on väga oluline (ütle, et sina ei tee inimeste kohta järeldusi selle põhjal, mis neil seljas on).

Parim pükskostüüm
See on Hispaania kuninganna.
Must pükskostüüm on power suit.

Parim lihtsalt kostüüm
See on Taani kuninganna ilusat värvi
kostüümis, mille jakk on väga kauni lõikega.

Parim printsessikas
On ju.

Parim roosas
Taani kroonprintsess Mary.

Parim punases
See kleidiga on Belgia kuninganna ja
mulle väga meeldivad sihukese
lõikega kleidid.

Parim valges
Elizabeth II  noorima poja
abikaasa Sophie.

Parim lillas
(sest lilla kui minu lemmik olgu alati esindatud)

Maitea, on ta nüüd lilla või roosa, aga istub ju hästi!
Pildilolija on Hollandi kuninganna.

Parim rohelises
Julge. Lõbus.

Parim mustas
 Must saab olla ka mittedramaatiline.

Parim saadik
Hollandi kuninganna kandis riigivisiidil Hiinas
ilmselgelt Van Goghist inspireeritud kleiti.

Parim mantel
Norra kroonprintsess elegantses mantlikeses.

Parim lapseootajate kategoorias
Rootsi printsess Madeleine paar päeva enne poja sündi.
Mees on see tema mees.


Parim sädeleja
Rootsi kroonprintsess Victoria ühes oma sädelevatest
kleitidest. Neid oli tal aasta jooksul vähemalt kolm
ja kõigis õnnestus tal välja näha absoluutselt
palju parem kui mõni juudi jõulupuu.

Parim Nobelitelt
(sest siin rootslased tagasi ei hoia)
Ka hall on värv.

Parim julgeja
Maitea, tundub kuidagi julge. Meenutab jazzi-ajastut
(mis on täitsa sobiv, sest tegemist oli USA visiidiga).

Parim suhtlus tikanditega
Kingad ja kindad on ka ägedat värvi.


Parim koostöö lilledega
See on Elizabeth II lapselaps printsess Beatrice.
Siin ma vist pole veel öelnud, et pikkade varrukatega
kleidid mulle meeldivad.

Parim tore lihtne kleit
Seda ma tahaksin päriselt endale. Nii lahedad varrukad ja ilus värv ja muidu
hea lõige.

* rõivastumine võiks ju tähendada ka r(R?)õivaks muutumist, mis omakorda võiks tähendada ka abiellumist mõne Rõiva-nimelise isikuga või Rõiva-nimelise isiku moodi käituma hakkamist

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...